Meedikute palgaläbirääkimistele lähinädalatel lõppu ei tule

Sotsiaalministeeriumis kohtusid meditsiinitöötajad riikliku lepitajaga. Foto: Jaanus Lensment

Täna, 29. septembril toimunud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel arutati kollektiivlepingu sõlmimist, millele meedikud keelduvad alla kirjutamast juhul, kui valitsus ei tee tõsiseltvõetavaid ettepanekuid tervishoiu pikaajalisema rahastamise probleemi lahendamiseks.

«Meedikute ühine seisukoht on, et nad ei ole nõus ühelegi lepitaja poolt pakutud numbrile alla kirjutama, seni, kuni ei ole antud lahendusi haigekassa pikaajalise rahastamise kohta,» rääkis riiklik lepitaja Henn Pärn. «Ka tööandjad, kes võtavad endale kohustuse maksta kokku lepitud palku, on seisukohal, et enne lepingu allkirjastamist peab olema selge, missuguseid samme teevad selle tagamiseks valitsus ja haigekassa,» lisas ta.

Praeguse seisuga jääb meedikute soovitud palgatõus Pärna sõnul pisut üle viie protsendi. «See on pisut suurem nõudmine kui riigi keskmine 5,5 protsenti, aga mitte selline, mida esialgu tahtsid ametiühingud ja tööandjad. Peame pidevalt hoidma palgaproportsiooni Soomega. On väidetud, et kui Soome palgad on Eesti omadest alla 2,4 korra suuremad, siis ei oleks suuremal osal arstidest Soome tööle minna mõtet. Kui räägime arstiabi kättesaadavusest, siis selle oluliseks eelduseks on kvalifitseeritud personali olemasolu. Töötajatele tuleks anda selge signaal, et nendest hoolitakse ja riik panustab neisse,» selgitas Pärn. Ta tõi välja, et maailmas on üle miljoni arsti vähem, kui tarvis ja seetõttu on ka kõikjal väga oluline, et noored saaksid aru, et arsti tööd väärtustatakse ja tuleksid seda ametit ka õppima.

Tänastel läbirääkimistel oli Pärna sõnul väga oluline teema ka haiglates tehtav ületöö. «Haigekassa eelarves on pidevalt vähendatud statsionaarse ravi mahtu ja suurendatud ambulatoorse ravi mahtu. Riiklik strateegi on pikka aega olnud süsteemi efektiivsemaks muutmine. Tehnoloogia areneb, mistõttu on võimalik teatud haigusi üle viia ambulatoorsesse ravisse ja päevakirurgiasse. Nii saab raha kokku hoida, aga sel aastal tuli eriti järsult välja, et see ei ole nii lihtne, kui varem arvatud, sest elanikkonna vanuseline struktuur on muutunud,» rääkis Pärn.

Riikliku lepitaja sõnul on suureks probleemiks näiteks see, et nõukogude ajal hoolisid inimesed tänasest tunduvalt vähem oma tervisest ja töökeskkonnast. «Tervelt elatud aastad vähenevad ja see tähendab, et inimesed vajavad rohkem ravi ja vajavad just statsionaarset ravi. Kui haigekassa oma eelarves vähendab pidevalt statsionaarse arstiabi vajadust, siis tekkib küsimus, mida teha inimestega, kui tellimust ei ole, aga inimesi, kes ravi vajaksid, on palju. Praeguse seisuga jääb ligikaudu kümme protsenti haigusjuhte rahastamata,» rääkis Pärn.

Tema sõnul on meedikute peamine küsimus selle, mida teha, kui inimene tuleb kiirabi kaudu haiglasse sisse, aga raha tema ravimiseks ei ole. «Praeguse seisuga jääb haigekassa eelarvega katmata sadu tuhandeid haigusjuhte. Erakorralised haiged peab arst vastu võtma ka siis, kui ruumi ei ole. Kui haigekassa ei telli haiglate käest ravi, sest raha ei ole, aga inimesi ravimata ei saa jätta, siis petame ennast. See on väga põhimõtteline küsimus,» selgitas Pärn.

Pärna  sõnul tähendaks ületöö tasustamine üksnes 20 protsendi ulatuses meedikute ja haiglajuhtide hinnangul seda, et veelgi rohkem abi vajavaid inimesi jääks ravimata. «Arstid küsisid täna, et andke meile palun selged juhtnöörid, mis me peame meie käsutuses oleva raha eest ära tegema ja mis tingimustel erakorralist arstiabi vajava inimese EMOst uuesti tagasi saatma peame, kui raha inimeste ravimiseks ei ole. Meil on väga läbipaistev süsteem ja kulupõhised hinnad. Süsteemist on näha, mida iga haigusjuht endas sisaldab, kui palju seal on arsti tööd, õe tööd. Need hinnad on realistlikud. Kui haigekassa tõesti võtab koefitsientide vähendamise ette, siis tuleb tööandjatel vaadata, kuidas tänavuaastast lepingut üldse on võimalik täita. Kui see tuleb järgmisesse aastasse sisse, siis tuleb see ka kollektiivlepingus sõnastada,» lisas ta. 

Kui inimesed oma ravist aga senisest suurema osa kinni peaksid maksma, ohustaks see Pärna arvates seni hästi toiminud solidaarset süsteemi: «Kui inimene peab ise oma raha eest ravile tulema, siis on see nii kallis, et enamik inimesi ei suuda seda kinni maksta. See on solidaarsuse küsimus. Salamisi on inimeste omaosalus suurenenud ja saavutanud kriitilise piiri. Ligikaudu üks neljandik tuleb inimestel ravist endal kinni maksta. See suurendab ebavõrdsust ja ei lähe kokku solidaarsuspõhimõttega.»

Kollektiivlepingu allkirjastamine võiks Pärna sõnul toimuda aasta lõpus, kuid võib ka juhtuda, et see venib järgmisesse aastasse. Praegu on kõigil läbirääkimiste pooltel võimalus teha riiklikule lepitajale kümne päeva jooksul ettepanekuid selle kohta, mis võiks olla kollektiivlepingus peale lepitaja poolt välja pakutud arvude. Haigekassa esindajad on Pärnale tema sõnul öelnud, et kui tema pakkumine ka ametlikult välja läheb, siis võetakse see aluseks haigekassa uue eelarve koostamisel.