Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Levinud haigust saab ravida liimiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Varem sai veenilaiendeid ravida vaid valulike protseduuride abil.
Varem sai veenilaiendeid ravida vaid valulike protseduuride abil. Foto: Andreas Riedmiller/Caro/Scanpix

Pindmisi veenilaiendeid on võimalik ravida spetsiaalselt väljatöötatud akrüülliimiga, mille kasutamiseks on andnud heakskiidu ka USA toidu- ja ravimiamet FDA.

Alajäseme veenilaiendid on levinud probleem lääne ühiskonnas, mõjutades 15 protsenti meestest ja 30 protsenti naistest, kirjutab Terviseuudised. Veenilaiendid võivad põhjustada erinevaid kaebusi, nagu näiteks jalgade raskustunne, turse, valulikkus, krambid, aga ka rahulolematust jalgade väljanägemisega. Aja jooksul võivad sümptomid ja viia venoosse haavandini.

Liim on arvestatav alternatiiv

Liimi ehk tsüanoakrülaati kasutatakse laialdaselt erinevates meditsiinivaldkondades: angiograafias superselektiivseks emboliseerimiseks, pediaatrias nahahaavade sulgemiseks, torakaalkirurgias õhulekete peatamiseks jne. Modifikatsioonid tsüanoakrülaadist kannavad erinevaid nimetusi ning on mõeldud vaid konkreetseks otstarbeks. Nii on ka pindmiste veenilaiendite raviks kasutatava akrüülliimi omadusi muudetud, et sellega oleks võimalik ohutult sulgeda pindmisi veene. Esimesed kliinilised uuringud liimi kasutamisest alajäseme varikoosi raviks pärinevad 2012.aastast, kui tõdeti, et see on efektiivne ja turvaline metoodika.

See ei tähenda siiski, et igaüks saaks veenilaiendid ise kodus ohutult sulgeda. Protseduuri teevad arstid spetsiaalse sondi abil, millest viiakse puudulikku veeni korduvalt väga väikestes kogustes liimi, kuni veen on kogu ulatuses suletud. Seejärel sond eemaldatakse ja liim muutub hiljem sidekoeks.

Varasemate ravivõtetega võrreldes on protseduuri suur eelis selle valutus. Seepärast sobib see ka inimestele, kellele narkoos ei ole soovitatav. Teiseks ei rakendata sel puhul protseduurijärgset kompressiooni ehk kogu ravi lõppeb juba protseduuri endaga.

Teadusuuringud näitavad, et uus meetod veenilaiendite sulgemiseks on vähemalt sama tõhus kui varasemad. USA toidu- ja ravimiamet FDA hinnangul ei tohi seda ravivõtet siiski kasutada patsiendid, kellel on teadaolevalt ülitundlikkus selle liimi suhtes, äge veenipõletik koos vere hüübimishäirega või äge kogu keha infektsioon. Täheldatud kõrvaltoimena on uuringutes mainitud veenipõletikku (flebiit) ja põletamis- või kihelustunnet (paresteesia) ravis tsoonis.

Kõik mainitud ravimeetodid on Eestis tänase seisuga kättesaadavad ning rutiinselt kasutatavad. Paraku, sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega, ei kuulu ülalmainitud lahendused haigekassa poolt riiklikult rahastatavate protseduuride nimekirja ehk kogu ravikulu tuleb kanda patsiendil endal. Ühe jala ravi selle meetodiga maksab 2500 ja kahe jala ravi 3000 eurot.

Tagasi üles