Firmajuhid kahtlevad arstide aususes (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuna nii mõnedki arstide poolt välja kirjutatud töövõimetuslehed näivad firmajuhtidele kahtlased, tuleb ametnikel nende õigsust kontrollida.

«Tööandja pöördumise puhul kui on kahtlus töövõimetuslehe põhjendatuses kontrollivad haigekassa usaldusarstid patsiendi ravilugu, vestlevad arstiga, vaatavad, kas töövõimetuslehe väljastamise perioodil on patsiendile välja kirjutatud ravimiretsepte, kas on suunatud eriarsti juurde, mitu visiiti on toimunud jm,» rääkis haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov.

Tema sõnul on reeglina töövõimetuslehed väljastatud põhjendatult. «Mõnedel juhtudel on haigekassa usaldusarstid tuvastanud kõrvalekaldeid – näiteks 2015a kontrolliti tööandja vm pöördumise alusel 161 töövõimetuslehte, millest 10 puhul esitati hüvitise tagasimaksmise nõue,» ütles haigekassa esindaja.

Kuigi ettevõtja Jaak Nigul kahtlustas oma arvamusloos, et paljud inimesed võtavad töövõimetuslehti suurvõistluste ajal, siis haigekassa statistika seda ei kinnita.

«Aastate lõikes on trendid sarnased – enam on inimesed haiguslehel siis, kui on tavapärased suuremad viiruspuhangud (veebruar-aprill), oluliselt vähem võetakse haiguslehti suvekuudel,» ütles Romanenkov. Statistikast võib järeldada, et üldiselt jäädakse töölt koju siis, kui terviseseisund seda eeldab. «Haiguslehtede hulk on küll aasta aastalt kasvamas, kuid silmas tuleb pidada, et ka töötavate kindlustatute arv on järjepidevalt tõusuteel. Mida suurem on riigis tööhõive, seda enam on ka inimesi, kes vajavad aegajalt töövõimetushüvitisi,» selgitas ametnik töövõimetushüvitistele kuluva summa kasvu.  Suhtarvuna on töövõimetuslehtede kasutus aastast aastasse olnud stabiilne.

Foto: Anna Prokofjeva

Töövõimetuslehe väljastamine sõltub ametniku sõnul arsti otsusest ja inimese terviseseisundist. Arstipoolse hinnangu andmise aluseks on ühelt poolt kindlasti patsiendi enda kirjeldus kaebustest ja enesetundest, teisalt võib arst otsustada teostada täiendavaid diagnostilisi uuringuid, suunata erialaspetsialisti poolt jmt. «Oluline on arsti veendumus sellest, kas konkreetne patsient vajab kodust ravi ja nö kollektiivist eemalviibimist,» lisas Romanenkov.

Töötavate kindlustatute arvu muutus

Foto: Anna Prokofjeva

Haiguslehtede väljastamise statistika kuude lõikes, viimased neli aastat:

Foto: Anna Prokofjeva

Tasub teada

Ajutise töövõimetuse hüvitamise eesmärgiks on tagada ravikindlustatud inimesele ja ka tema perele toimetulekut võimaldav sissetulek siis, kui tervise tõttu ei ole võimalik igapäevane töölkäimine.

Hüvitiste maksmise põhimõtted on sätestatud õigusaktides ühiskondliku kokkuleppena – seal on fikseeritud, millised on töövõimetushüvitise saamise eeldused (töötaja enda haigus, hooldatava haigus, sünnitusleht jm) ning millised on tasu määrad (nt 70% sotsiaalmaksuga maksustatud tulust töötaja enda puhul, 80% tulust hoolduslehe puhul). Ühiskondlikult on kokku lepitud ka see, et erinevas proportsioonis on haigestumisest tulenev sissetuleku puudumise vastutus kolmel osapoolel ühiselt – töötaja ehk kindlustatu ise 3 esimese haiguspäeva ulatuses, mil tööandja ja riik ei hüvita haigestumist (v.a. alaealise lapse hooldamise puhul), seejärel 4-8 päevani panustab oma töötaja sissetuleku säilimisse tööandja 70% ulatuses ning alates 9. päevast kompenseeritakse saamata jäänud tulu inimesele ravikindlustuse kaudu.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles