Kõik, mida peaks teadma hammaste pesemisest

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hambaid ei tohi kõvasti nühkida, kuid hoolikalt pesta tuleb neid küll.
Hambaid ei tohi kõvasti nühkida, kuid hoolikalt pesta tuleb neid küll. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuna hammaste hooldamise kohta levib kõiksugu müüte, siis on kasulik teada, kuidas on hammaste eest tegelikult kõige parem hoolitseda, nii et hambad jääksid terveks ja kauniks.

Hambaid on küll väga oluline piisavalt sageli pesta, kuid väga oluline on näiteks ka see, missugust hambaharja kasutada, kirjutab Bild.

Kui sageli peaks hambaid pesema?

Vähemalt kaks korda päevas – hommikul ja õhtul – ja korraga kolm minutit. Hammaste jõuga nühkimise asemel tuleks neid mõõduka tugevusega harjata. Alustada tuleks ülevalt igeme juurest ja hambaharjaga tuleks üle käia tervest hambast. Iga hammast tuleks harjata neli kuni viis korda. Kui aega on vähe, siis ei tohiks püüda seda jõuga tasa teha, sest nii kahjustad hambaid. Hammastevahelisi vahesid tuleks põhjalikumalt puhastada vähemalt kord päevas.

Kuidas hambaniiti õigesti kasutada?

Aseta hambaniit u-kujuliselt hamba ümber ja liiguta seda kergelt umbes viisk korda üles-alla, kuid mitte kunagi edasi-tagasi. Liiguta niiti ettevaatlikult ka igemeni välja.

Kas hambaniit peaks olema vahatatud?

Vahatatud hambaniiti on lihtsam kasutada, sest see libiseb kergemini läbi tihedalt üksteise kõrval olevate hammaste vahede ja ei lagune nii lihtsalt laiali. Vahatamata hambaniit puhastab hambaid pisut paremini, kuid suurema teravuse tõttu tuleb seda ettevaatlikumalt kasutada.

Kui kõva peaks olema hambahari?

Kõvad hambaharjad puhastavad hambaid küll paremini, kuid kätkevad endas ka ohtu. Kui hambaid kõva harjaga liiga tugevalt puhastada, siis võib kergesti vigastada nii igemeid kui ka hambaid. Pehmed harjad on paremad igemetele, kuid ei puhasta hambaid nii hästi. Kahtluse korral võiks valida keskmise kõvaduse astmega hambaharja.

Kui sageli peaks hambaharja vahetama?

Kord kahe kuni kolme kuu jooksul. Kui hambaharja harjaste otsad vaatavad välja poole, siis on samuti viimane aeg hambaharja vahetada. Pärast viirusliku nakkushaiguse – näiteks bronhiidi – põdemist, peaks hambaharja kohe välja vahetama.

Kas parem on elektriline või tavaline hambahari?

Elektrilised hambaharjad puhastavad paremini ja hoiatavad hammaste liiga tugeva harjamise eest ja aitavad hambaid parajalt kaua pesta. Olemas on kahte sorti elektrilisi hambaharju:

1. Ostsilleeriv hambahari töötab elektrimootoriga, mis paneb väikese ümmarguse harjapea pöörlema. Sellise harjaga saab hästi puhastada ka tagumisi hambaid.

2.  Elektromagnetiliste lainetega töötavad vibreerivad hambaharjad, mis aitavad põhjalikult puhastada ka kõige väiksemaid hambavahesid.  

Missugused on suurimad hambapastaga seotud eksitused?

Suur osa inimesi arvab, et hambapastat peaks hambaharjale panema nii palju, et see katab terve harjase. Tegelikult piisab aga hernetera suurusest kogusest, juhul kui võtta kuulda hambaarstide soovitusi ja pesta hambaid korraga kolm minutit.

Sageli arvatakse ka, et kallimad hambapastad on paremad, aga tegelikult see nii ei ole. Oluline on ikkagi see, millest hambapasta koosneb. Kõige olulisem on, et hambapasta sisaldaks fluoriidi, mis seob hamba pinnal kaltsiumi ja tugevdab hambavaapa. Laste hambapastas on floori vähem, sest alla neelates võib see aine olla mürgine.

Igemete veritsemise korral tuleks kasutada spetsiaalset hambapastat ja valgendav hambapasta aitab eemaldada kohvi ja nikotiini tarbimise tagajärjel tekkinud plekid. Kui hambad on aga loomulikult kollakad, siis hambapastaga neid valgemaks ei saa.

Missugune roll on närimiskummil?

Närimiskumm ei asenda hammaste pesemist, kuid aitab hambaid kaitsta näiteks siis, kui hambaid parajasti pesta ei ole võimalik. Närimiskummi võiks hammaste puhastamiseks kasutada näiteks pärast lõunasööki.

Tagasi üles