/nginx/o/2016/09/30/5902309t1h08d2.jpg)
Kuigi tervishoiuanalüütikute hinnangul satub Eesti tervishoid elanikkonna vananemise tõttu tõsisesse kriisi lähiaastatel, usub peaminister Taavi Rõivas, et see juhtub alles 20 aasta pärast.
Peaminister ei usu tervishoiukriisi lähiaastatel (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tervishoius tuleb eristada lühiajalist ja pikaajalist vaadet ja lühikeses vaates on eelarve kasv väga kiire. Pikk vaade on, et 10-20 aasta pärast on meil vaja leida uutmoodi süsteem,» rääkis peaminister Taavi Rõivas sel teisipäeval ETV hommikusaates «Terevisioon». Ka Postimehele sel nädalal antud intervjuus kinnitas Rõivas, et rahvastik ei vanane lähiaastatel nii kiiresti ja demograafilised trendid avaldavad mõju 10-20 aasta perspektiivis.
Arusaamatu optimism
«Enamus inimesi mäletab, et Eestis oli suur sündivuse langus 90ndate keskel, just need toona sündimata jäänud lapsed on see seltskond, kes aastatel 2020-2025 peaksid jõudma tööturule ja hakkama sotsiaal- ja tulumaksu maksma,» rääkis Praxise juht Tarmo Jüristo.
Just sellest demograafilisest muutusest tulenevalt on Praxis oma analüüsides ette hoiatanud, et lähiaastatel saab Eesti tervishoid senise rahastamismudeli jätkamisel tõsise kriisiga vastamisi seisma. «Me ei kuuluta mingit hävingut ega kadu, vaid lihtsalt ütleme, et see on pikaajaline protsess, mis paari aasta eest jõudis ülikoolidesse, kui kõrgkoolidel tuli üliõpilaste nappuse tõttu kärpida nii koosseisu kui ka õppekavasid,» rääkis mõttekoja juht. Ta lisas, et nüüd, paar aastat edasi, on see mõju jõudmas tööjõuturule.
Peaminister Taavi Rõivase väljaütlemine ETV saates «Terevisioon», et tervishoidu tabab kriis alles 10-20 aasta pärast, tuli Jüristole ootamatusena.
«Loomulikult on tervishoiu rahastamisel probleeme, mis tõepoolest saavutavad tulipunkti 10-20 aasta pärast ja siis on asjad päris-päris halvad, aga maksubaasi kahanemine jõuab kohale kohe,» toonitas Jüristo, kes oli tervishoiussüsteemi jätkusuutlikkuse esimese raporti kaasautor aastal 2005.
Jüristo avaldas kahtlust Taavi Rõivase väljaütlemine suhtes, et tervishoiu rahastamise lühiajaline probleem laheneb sellega, et haigekassa eelarve lähiaastatel 1,3-kordistub. «Siin on probleemiks see, et haigekassa tulud ei ole kulude suhtes autonoomsed,» rääkis Jüristo.
Sotsiaalmaksu parem laekumine ei päästa
Ta selgitas, et poole haigekassa kuludest moodustavad meedikute palgakulud, mis kasvavad vähemalt samas tempos kui keskmine palk. Kümnendik haigekassa eelarvest kulub täna töövõimetushüvitistele, mis samuti kasvavad koos keskmise palgaga. Lisaks näitab viimase 20 aasta maailmakogemus, et ka ravimihindade kasv on palgakasvust kiirem. «On küüniline eeldada, et kui haigekassa tulud kasvavad, siis see justkui kulusid ei mõjutaks. Mõjutab küll,» toonitas Jüristo. Ta lisas, et Eesti tervishoius on struktuurne probleem tänu sellele, et tervishoiu tulud on seotud tööjõumaksudega, mille baas elanikkonna vananedes kahaneb, samas kui ravinõudlus samal põhjusel kasvab. «Kahaneva maksubaasi pealt ei ole võimalik katta suurenevat ravinõudlust,» tõdes mõttekoja juht.
Kui maksubaasi kahanedes tervishoidu raha juurde ei leita, siis ei ole Jüristo sõnul muud varianti, kui peab vähenema tervishoiu kättesaadavus. Sellel vähenemisel on mitmeid võimalikke dimensioone, teenuste regionaalsest kättesaadavusest kuni lihtsalt pikemate ravijärjekordadeni. «Kümne aasta perspektiivis ei räägi me mõneprotsendilisest muutusest, see on oluliselt suurem,» kinnitas Jüristo ja lisas, et otsuste tegemise aeg on täna.
Haigekassa hädades pole süüdi raha vähesus
Ka neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil rõhutas Rõivas, et demograafiline mõju avaldub 15-20 aasta pärast. Selle perioodi jooksul saame rääkida, et oluliselt suurem protsent inimesi on kindlustatud, ilma et nad saaksid töisest tulust sissetulekut. Väiksem osa on neid, kes teenivad töist tulu, ütles peaminister.
Ta lisas, et see ei juhtu üleöö, aasta ega paariga. «Ma ei eita, et tervishoidu tuleb leida lisaraha, eriti mis puudutab struktuurseid muudatusi, aga vale oleks eitada, et akuutne miinus on tekkinud olukorras, kus (tulu – toim) kasvutempo kuus-seitse protsenti,» ütles Rõivas. Peaministri sõnul tuleb leida tervishoidu leida struktuurset lisatulu, näiteks tõsta osad senised kulud haigekassa realt riigieelarvesse. «Lühikeses vaates tuleb rahaasjad korda saada ja ei saa kõiges süüdistada seda, et raha on liiga vähe,» rõhutas peaminister.