Pealtnägija: kiirabi saabus kiiresti, kuid tegutses aeglaselt

Kiirabi tegutsemist on kõrvalseisjatel mõnikord raske mõista.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna kiirabi tegutsemine jäi arusaamatuks pealtnägijatele, kelle arvates meedikud ei püüdnudki kokku kukkunud vanemat meest aidata.

«Majaukse kõrval, postkastide juures lebas 65-70-aastane mees. Nagu hiljem välja tuli, siis diabeetikust naaber. Mees tuli poest oma ostudega ja kukkus, naabrid kutsusid kiirabi. Pulssi mehel polnud,» rääkis Lasnamäel elav Andrei venekeelsele Postimehele. Andrei sõnul saabud kiirabi kohale kuue-seitsme minutiga. «Masinast väljus kolm inimest (kaks naist ja mehes autojuht). Nad ei kiirustanud kannatanu juurde minekuga. Me räägime neile, et pulssi pole. nemad järgemööda mõõdavad pulssi ja see kõik toimub väga rahulikus tempos. Ütlevad ka ise, et pulssi pole, on surnud,» meenutas mees kiirabi tegutsemist. Seejärel tõi juht kanderaami ja Andrei aitas lahkunu peale tõsta. «Sel hetkel olin ma vapustatud ja ei suutnud uskuda, et nad ei tee mitte midagi, et nad isegi ei püüa elustada. Alguses mõtlesin, et hakkavad autos midagi tegema. Nende saabumisest ei olnud viit minutitki möödas,» jagas mees oma nördimust. Ka hämmastas teda, et meedikud jäid jänni kanderaami paigaldamisega ning pidid telefoni teel nõu küsima. «Lõpuks said ta autosse – jälle kaks minutit oli läinud,» rääkis Andrei.

Tema hinnangul tegutses kiirabi liiga aeglaselt, kuigi selles olukorras tuleks kiiresti reageerida. «Kui pulssi tõesti ei olnud, kas siis meedikud ei oleks pidanud tegema mingeid protseduure, et südametegevus taastada ja päästa inimene? Kuidas peavad kiirabitöötajad üldse sellises olukorras tegutsema?» soovis Andrei teada.

Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul näitas läbiviidud menetlus, et patsienti ei olnud enne kiirabis saabumist keegi elustanud. «Kiirabi konstateeris kohapeal bioloogilise surma saabumist vastavalt kiirabi tegevusjuhistele nii füüsilise kui aparaatuuringu alusel. Kiirabibrigaad konsulteeris ka valvearstiga,» selgitas Adlas. Ta lisas, et äkksurma korral on võtmeküsimus kohene esmaabi sündmuskohal juuresolijate poolt.

Tallinna Kiirabil on juhi kinnitusel päris suur kogemus reanimatsioonide osas - eelmisel aastal viidi läbi 230 taaselustamiskatset, neist 108 edukat, selle aasta 8 kuuga vastavalt 170 ja 78. «Siiski kahjuks peale bioloogilise surma väljakujunemist inimest elustada enam ei saa,» tõdes Adlas.

Tagasi üles