/nginx/o/2016/10/03/5915781t1h5f90.jpg)
Eesti õdede liidu uue presidendi Anneli Kannuse sõnul on avalik saladus, et seaduses kirjeldatud töö- ja puhkeaega rikutakse, mistõttu peab palgaläbirääkimistel jõudma lauale ja lepingusse ka töötingimuste küsimus.
Õdede liidu uus president: seaduse rikkumine on avalik saladus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna töötavad endiselt liiga paljud tervishoius rohkem kui ühel töökohal, et täita tühje ametikohti ja tegelikult tõsta ka enda sissetulekut,» rääkis Kannus portaalile Med24. «Vaadake kasvõi ajalehes toodud arstide ja õdede töötasude numbreid. Keegi pole avanud seda, mida tasustatakse lisatasuna – ilmselt on see pigem reaalselt makstud ületunnitöö ja asendamisega seonduv töötasu.»
«Koormusnorme, patsiendi ja töötajate osas, ei saavat me täna kehtestada, kuna «äkki siis peaksime mõne tervishoiuasutuse sulgema» või mõne teenuse mõnest kohast likvideerima. Üleriigilisi standardeid näiteks «koduste valvete», töö- ja puhkeaja rakendamise jaoks loodud ei ole. Samas on see juba avalik saladus, mida kõik teavad, aga rääkida ei julge, et seaduses kirjeldatud töö- ja puhkeaega rikutakse. Ehk kaua me niimoodi jaanalinnu kombel elame?» lisas Kannus.
Kannuse sõnul on aeg tõele näkku vaadata ja teha sellest järeldused. Norme peaks aga kehtestama vajadusest lähtuvalt ja kui neid ei õnnestu täita, siis välja öelda, et püütakse neid täita.
Selleks, et Eestis ka tulevikus õdesid oleks, on Kannuse sõnul töötingimused väga olulised. «Öötöö ja ületunnitöö arvestamine, puhkuse ja täienduskoolituse võimalused on järjest määravamad,» rääkis Kannus. Ta lisas, et üld- ja eriõdesid tuleks ka palga ja vastutusala poolest eristama hakata ja palgakokkulepped peaksid muutuma sisukamaks.
Praegu on õdede liidul Kannuse sõnul käsil põhikirja uuendamine ja sellega seonduv dokumentide, struktuuri jms uuendamine ning seejärel 2017. aasta tegevuste prioritiseerimine kogu liidu tasandil. Tema sõnul pöörab õdede liit suurt tähelepanu ka sellele, et tervishoiusüsteem peab hakkama enam tegelema ennetustegevuse ja tervise säilitamise küsimustega, mistõttu õdede roll suureneb tulevikus veelgi.
«Isiklikult presidendina on mul eesmärk teha seda tööd nii hästi, et kui ma lahkun, siis on presidentidest järjekord ukse taga,» lisas Kannus. Seni oli õdede liit tükk aega liitu raputanud skandaali tõttu presidendita. «Võib öelda, et kogu liidu juhatus on nüüd 2016. aastal muutunud, mis toob kindlasti kaasa nii vormilisi kui ka sisulisi uuendusi,» rääkis Kannus. «
Volikogu on kinnitanud juhatuse liikmete teenistustasud jms juba varasemalt. Eesti Õdede Liit kinnitas uue põhikirja 29.09.2016 ning ka üleminekuperioodi kalendriaasta lõpuni. Seega on kongressi, volikogu ning juhatuse ülesanded ja vastutus fikseeritud ja vastavad igati seadustele,» lisas ta.
Õdede liidu eelmine president Tiina Teder lahkus kohalt, kuna avastas varasema juhatuse tegevuses vastuolu mittetulundusühingu seadusega, mille kohaselt määras eelmine juhtkond endale kõrgeid palku ilma üldkogu heakskiiduta.
Loe intervjuud Anneli Kannusega portaalist Med24.