/nginx/o/2016/10/05/5921113t1h0d01.jpg)
2015. aastal vajati haiglaravi kõige sagedamini vereringehaiguste (18% ravijuhtumitest), kasvajate (12%), raseduse ja sünnituse ning hingamiselundite haiguste (9%) tõttu.
Mis viib Eesti inimese kõige sagedamini haiglaravile?
5. oktoober 2016, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sagedasemad haiglaravi põhjused on viimase viie aasta jooksul püsinud samad, aga jätkub kasvajate osakaalu tõus, vaatamata sellele, et osa kasvajate ravist on üle viidud päevaravisse või ambulatoorseks, kirjutab TAI oma kodulehel.
Päevaravi osutamine on jätkuvalt suurenenud. Võrreldes aasta varasemaga osutati 2015. aastal päevaravi ligi 2900 juhtumi (4%) võrra enam. Kõige suurema osakaalu päevaravi põhjustest moodustasid endiselt silmahaigused, aga esimest korda viimaste aastate jooksul oli silmahaiguste tõttu ravituid vähem kui eelneval aastal. Kõige rohkem ravijuhtumeid – üle 900 juhtumi – tuli juurde kasvajate ravi tõttu.
Lapsed viibivad ravil endiselt enim hingamiselundite haiguste tõttu, mis moodustasid 2015. aastal üle veerandi laste haiglaravi põhjustest ja kolmandiku päevaravi põhjustest.
Esmakordselt on avaldatud aktiivravihaiglate ravipõhjused patsiendi elukoha maakonna järgi. Tervise infosüsteemi andmete puhul peab arvestama, et kuigi üldine kaetus on hea (89% tervisestatistika aruande ravijuhtumitest), esineb alakaetus konkreetsetes vanuserühmades. Osaliselt on see tingitud sellest, et statistikaks vajalikke meditsiinidokumente ei ole kas kehtestatud või ei ole nad statistikaks kättesaadavad, osaliselt ka dokumentide puudulikust või vigadega saatmisest. Enam on alakaetud vastsündinute ja iseseisva õendusabi juhtumid. Samuti on tehnilistest põhjustest tingituna suur teadmata patsiendi elukoha osakaal.
Tervise infosüsteemi ja tervisestatistika aruande aktiivravihaiglate haiglast lahkunute võrdluses diagnoosirühmade lõikes on tervise infosüsteemis vähem esindatud sünniperioodi seisundid (46% tervisestatistika aruannetest), nahahaigused (66%) ja psüühikahäired (76%).
2015. aastal oli aktiivravihaiglast lahkunute arv 100 000 elaniku kohta suurim Ida-Virumaal (18 000), madalamad maakondlikud kordajad ulatusid 12 000 ravituni (Harju maakond). Haigusrühmade lõikes on tulemused erinevad.
Ida-Virumaa patsiente raviti teistest rohkem psüühikahäirete, nakkushaiguste ja hingamiselundite haiguste tõttu, samas näiteks nahahaiguste ja verehaiguste tõttu said enam haiglaravi Hiiu maakonna elanikud. Kuivõrd on maakondlik erinevus tingitud tegelikust ravivajadusest ning kuivõrd teistest põhjustest, vajab edasist analüüsi.