Suitsetamise mõju leiti isegi 30 aastat hiljem

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürgised tubakaaurud kanduvad tuppa ka rõdul suitsetades.
Mürgised tubakaaurud kanduvad tuppa ka rõdul suitsetades. Foto: Andres Teiss/Postimees

Sigarettide suitsetamine tekitab DNA-sse muutused, millest osad on leitavad isegi 30 aastat hiljem.

Epigeneetilised muutused on muutused, mille käigus nukleotiidide järjestus geenis jääb samaks, aga muutub geenide ekspressioon, kirjutab Med24.. Tüüpilised näited epigeneetilistest muutustest on DNA metüleerimine või histoonide ümber kokku pakkimine. 

Selles uurimistöös analüüsiti 16 varasema uuringu käigus võetud vereproove kokku ligi 16 000 inimeselt, kellest ligi 2500 olid suitsetajad, 6500 endised suitsetajad ja 7000 ei olnud kunagi suitsetanud. Leiti, et suitsetamine muudab metüleerimist rohkem kui 7000 geenis üle kogu genoomi – see moodustab umbes kolmandiku kõigist inimese geenidest. Enamus muutusi toimus geenides, mis mõjutavad suitsetamisega seotud haiguste kujunemist nagu kardiovaskulaarsed haigused, põletikulised haigused ja mõned vähipaikmed. 

Enamus muutustest pöördus tagasi normaalseks viie aasta jooksul pärast suitsetamisest loobumist. Samas jäid mõned  muutused püsima isegi 30 aastat pärast suitsetamise maha jätmist.

Uurimus avaldati ajakirjas Circulation: Cardiovascular Genetics.

Loe pikemalt Med24st.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles