Kui arste tööl kogemata tehtud vigade eest kriminaalkorras süüdi hakatakse mõistma, siis ei ole Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhi dr Kuido Nõmme hinnangul Eestis arstidel enam tööd teha võimalik.
EMO juht: kui ravivigade eest kinni panema hakatakse, lähen Eestist ära (28)
5. oktoober 2016, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilne Postimees kirjutas dr Igor Gorjatšjovist, keda süüdistatakse patsiendi surma põhjustamises ettevaatamatusest. Kui Gorjatšjov kriminaalkorras süüdi mõistetakse, siis ähvardab teda kolmeaastane vanglakaristus.
«Gorjatšjovi juhtumi kohta ma ei oska rohkem öelda, kui lehes kirjas on, aga puude taga tuleb ikka metsa näha,» rääkis dr Nõmm. «Sellist arsti, kes kunagi ei ole diagnoosiga eksinud, ei ole kusagil maailmas olemas. Patsiendid ootaksid, et arstid oleksid superinimesed ja kunagi ei eksiks, aga tegelikult töötame tõenäosustega. Vale otsuse tegemise oht on kogu aeg.»
Seejuures tuleb dr Nõmme sõnul vahet teha patsiendi tahtliku ja tahtmatu kahjustamise vahel. «Kui ma ravin oma ämma ja annan talle mürki ja tapan ta ära, siis loomulikult peab see olema kriminaalkorras karistatav, aga kui teen oma tööd ja eksin, siis ei tohiks see olla kriminaalkorras karistatav,» on dr Nõmm veendunud.
Dr Nõmme sõnul raskendab otsuste tegemist haiglakohtade vähesus. «Kui minu kui arsti jaoks on tõenäosus suur, et patsiendil on eluohtlik haigus, siis tahaksin ta haiglasse panna, aga haiglas ei pruugi olla piisavalt kohti. Pean neid kohti hoidma neile, kes tõesti on eluhoidlikus seisundis,» selgitas dr Nõmm. Tema sõnul tuleb arstil vahel otsustada, kes neljast-viiest haigest saab haiglakoha ja kes mitte. Kui haigus haigele tõenäoliselt ohtlik ei ole, siis tuleb arstil ta tagasi koju saata.
Dr Nõmme sõnul tuleb erakorralise meditsiini osakonnas töötades tuleb iga päev vastu võtta sadakond otsust selle kohta, kas haige tuleb saata koju või mitte: «Need otsused tuleb võtta vastu põhinedes oma teadmistele, oskustele, analüüside tulemustele ja kõik annab kokku diagnoosi hüpoteesi ehk tõenäosuse. Sageli tuleb otsustada öösel, kui inimesed on väsinud ja eksimusi rohkem. Kerged eksimused ei mõjuta patsiendi elukvaliteeti märkimisväärselt, kuid mida rohkem kriitilises seisundis haigeid näen, seda rohkem pean tegema kriitilisi otsuseid.»
«Ma ei saa küll midagi tõestada, aga selle näite varal, mis Gorjatšjoviga võib juhtuda, võib arvata, et enne pensionile jäämist on kõik erakorralise meditsiini arstid kriminaalkorras süüdi mõistetud ja ma arvan, et mitte üks kord. See on äärmiselt ohtlik tendents. Siis ei oleks Eestis üheski erakorralise meditsiini osakonnas enam võimalik tööd teha. Mind on korduvalt Inglismaale tööle kutsutud ja kui see asi nii läheb, siis kaalun seda võimalust tõsiselt. Pean mõtlema, et kui vangi lähen, jäävad minu viis last ja naine toitjata. Inglismaal saaksin võib-olla raskema töö, aga oleksin kindel, et mind ei panda valede otsuste eest vangi.»
Praegune süsteem soosib dr Nõmme sõnul arstide eksimuste varjamist, sest arstid kardavad vea väljatulemisel kriminaalkaristust. Ta tõi näiteks Ameerika Ühendriikide süsteemi, kus kohtul ei ole õigus tahtmatult tehtud ravivigu uurida ja nende üle otsustatakse eraldi süsteemis. Vastasel korral maetakse vead maha ja mõned üksikud arstid pannaks vangi. Tegelikult peaks vead üles otsima ja nende alusel analüüse tegema. Võib olla, et mõni arst ka ei sobi arstiks, aga kui vead kalevi alla peita, siis saadakse teada vaid jäämäe tipust, sõnas dr Nõmm.
Palju mõistlikum oleks tema sõnul läbipaistev süsteem, kus tahtmatu eksimuse eest arsti kriminaalkorras vastutusele ei võetaks, küll aga uuritaks miks viga tehti. Tema hinnangul tuleks uurida, kas on süsteemne viga või on arsti teadmised nõrgad. Vajadusel tuleks arst saata täiendkoolitusele, patsiendile peaks aga kompensatsiooni maksma kindlustusfirma.
Loe lisaks neljapäevasest Postimehest, kus saab sõna ka Igor Gorjatšjov.