Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Häda kinnihoidmine võib lõppeda soolekahjustusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: PM Tervis
Copy
Keha annab oma vajadustest märku ja neid tasub tähele panna.
Keha annab oma vajadustest märku ja neid tasub tähele panna. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi mõnikord ei ole võimalik häda korral kohe tualetti tormata, ei tasuks seda tegevust sageli edasi lükata.

Värske uuringu järgi tunnevad paljud inimesed ebameeldivust, kui tuleb rääkida roojamisest, kirjutab Hearty Soul. Samas on tegemist iga inimese igapäevaellu kuuluva tegevusega.

Mõnes olukorras hoiavad inimesed oma häda nii kaua kinni kui võimalik, et leida kakamiseks mugavam koht. On olemas foobia, mille tõttu inimesed ei suuda roojata, kui tajuvad enda lähedal teisi inimesi, kes võivad aimata, millega inimene näiteks teises tualetikabinetis tegeleb.

Häda kinnihoidmine võib tunduda mõistlik näiteks kohtingul olles või mõnes muus olukorras, kus inimene ei saa või ei taha hetkel seltskonnast lahkuda, kuid pidevalt seda siiski teha ei tasuks. Jämesoole jaoks on kõige parem lahendus, kui inimene läheb roojamiseks tualetti siis, kui ta keha ütleb, et selleks on õige aeg. Kui aga inimene otsustab keha signaali eirata, siis tasub arvestada sellega, et väljaheide on sooles ning sealt imatakse seni vett, kuni toimub soole tühjendamine.

Kui inimene väljaheitest vabanemisega liialt kaua ootab, võib tekkida kõhukinnisus, sest soolest imatakse tagasi liiga palju vedelikku. Sel juhul on väljaheide ühes tükis ning muutunud kuivaks ja kõvaks ning selle väljutamine võib jämesoolt kahjustada. Samuti võib sage tualetikülastusega venitamine päädida kõhuprobleemidega. Seega on looduse hääle kuuldavõtmine tervise huvides, selle eiramine võib aga põhjustada mitmeid probleeme.

Tagasi üles