/nginx/o/2011/02/11/514230t1h53cc.jpg)
Eurobaromeetri uuring paljastas, et suur osa Euroopa Liidu kodanikest ei tea ühtset abinumbrit 112. Eesti häirekeskuse kommunikatsioonijuhi Edvi Freibergi sõnul on selleks ka oma loogiline põhjus.
Eurooplaste teadlikkus 112st on madal paljude kohalike abinumbrite tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Freiberg rääkis Vikerraadio saatele «Huvitaja», et osas Euroopa riikides on kasutusel mitmeid kohalikke hädaabinumbreid, näiteks Leedus koguni üheksa. Nii sõltub 112 tuntus sellest, kui palju on riikides kohalikke numbreid ja kui tuntud on need kohalikud numbrid.
Freiberg julgustas inimesi ka välismaal viibides ja seal hätta sattudes siiski 112 kasutama. Seda, et kõnele vastab võõrkeelne teenindaja, karta ei tasu. Nimelt on Euroopa Liit soovitanud häirekeskustesse tööle võtta ka inimesi, kes oskaksid erinevaid võõrkeeli ning vajadusel suunatakse kõne just neile. Kui sobilikku keeleoskajat pole, siis leitakse ikkagi viis vähemalt inimese asukoha kindlaks tegemiseks ning mitmetes Euroopa riikides kasutatakse selleks telefoni positsioneerimist.
«Abita pole keegi jäänud ja toru ära ei panda,» kinnitas Freiberg.
Helistajate telefonide positsioneerimise poole liigub ka Eesti häirekeskus ja selle tarbeks käib praegu Eesti Šveitsi ühisprojekt GIS112, mille tulemusena peaks järgmise aasta keskel valmima positsioneerimiseks vajalik digikaart.