/nginx/o/2016/10/12/5946317t1h30f4.jpg)
Tervise arengu instituut alustas lapsevanematele suunatud teavituskampaaniat «Aitäh, ema! Aitäh, isa!», mille eesmärk on koputada lapsevanemate südamele ja selgitada, miks lapsed enne täisealiseks saamist alkoholi tarbida ei tohiks.
Ekspert: lapse alkoholitarvitamine ei ole paratamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Laste alkoholitarvitamine ei ole paratamatu,» selgitab tervise arengu instituudi vanemspetsialist Triin Sokk. «Lapsevanemad saavad laste alkoholitarvitamist ära hoida kõige paremini siis, kui nad seavad selged piirid, et nende peres enne täiskasvanuks saamist alkoholi ei jooda.» Kampaania on eelkõige suunatud 10–12aastaste laste vanematele, sest see on vanus, mil noortel hakkavad tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga.
Sokk nendib, et alaealiste alkoholitarvitamine on väga levinud ja isegi kui seda ei peeta õigeks, siis enamik vanemaid lepib sellega. «Erinevates riikides tehtud uuringutega on aga veenvalt tõestatud, et alkoholi keelamine alaealistele ja kontroll selle kokkuleppe täitmise üle lükkab laste alkoholitarvitamist edasi ning isegi kui nad tarvitavad, siis tehakse seda väiksemas koguses ja harvem,» selgitas ta. «Need lapsed, kellele kodus alkoholi pakutakse, joovad ka väljaspool kodu rohkem.» Vanemspetsialist lisas, et selgete piiride kehtestamine alkoholi osas vähendab laste alkoholitarvitamist ka nendes peredes, kus vanemad ise rohkem alkoholi tarvitavad.
Noore organismi kasvamist ja arenemist silmas pidades peaks alkoholi proovimine ja tarvitamine algama võimalikult hilja. Mida varem noor alkoholi tarvitama hakkab, seda suurem on Soku sõnul kahju tema füüsilisele ja vaimsele tervisele ning mõju edasisele elule. Alkohol pidurdab eesmise ajukoore arengut ja võib selles põhjustada püsivaid muutusi. Vanuses 12–25 on eesmise ajukoore areng kõige kiirem ja alkoholitarvitamine selles vanuses vähendab tõenäosust, et eesmise ajukoore võimekus areneb täielikult välja. Samas määrab just eesmise ajukoore areng, kui hästi suudetakse teha elus iseseisvaid otsuseid ja mil määral suudetakse neid täide viia. Seega on selle aju osa areng kõige otsesemas seoses lapse toimetuleku ja edukusega edasises elus.
Sarnaselt Eesti elanikkonnaga üldiselt, on ka noorte seas alkoholitarvitamine langeva trendiga. Samas on Eesti võrdluses teiste Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidega endiselt esireas alkoholi varajase proovimise ja purju joomise poolest. Keskmiselt proovitakse alkoholi esimest korda 12,4 aasta vanuses. 11aastaselt on alkoholi proovinud juba iga neljas noor ning 15-aastasena juba enamik noortest. Reegel on, et pärast proovimist jõutakse üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamise juurde.
Kampaania üks olulisi eesmärke on lapsevanematele selgitada, et nende kehtestatud reeglid aitavad laste alkoholitarvitamist edasi lükata ja vähendada. Lisaks annab kampaania värskeimat infot alkoholi mõjust noorele ajule.
Kampaania kanaliteks on televisioon, raadio, välimeedia ja internet. Veebilehelt tarkvanem.ee leiab vanemlikke oskusi arendavad õppevideod, informatiivsed videod alkoholi mõjust aju arengule ning alkoholiteemaliste artiklite sarja, mis kõik toetavad lapsevanemaid piiride seadmisel ja probleemide mõistmisel.