Eluohtlik reaktsioon, mis niidab välkkiirelt jalust

Sageli tekitavad anafülaktilist šokki pähklid. Foto: Panther Media/Scanpix

Anafülaksia on äge eluohtlik, mitut erinevat organsüsteemi haarav allergiline reaktsioon, mis võib tekkida kohe pärast kokkupuutumist allergiat põhjustava ainega või ka alles tundide pärast.

Anafülaksia on veeni süstitavate ravimite puhul silmapilkne, kuid putukahammustuse puhul läheb selle tekkimiseks veerand tundi, kirjutab Tallinna lastehaigla nahaarst Silvi Plado portaalis Terviseuudised. Toidu söömise järel võib selle eluohtliku reaktsiooni tekkimine võtta aga kuni pool tundi ja vahel kulub anafülaksia tekkeni koguni kuus tundi. Sagedasemateks anafülaksia vallandajatest ongi toiduallergeenid, putukahammustused ja ravimid. Alati jääb mingi protsent juhtudest ka idiopaatiliseks ehk ei suudeta põhjust selgitada.

Anafülaksiaga võib kaasneda näiteks vererõhu langus, teadvusekadu, kõhuvalu, oksendamine, hingamisraskused ning naha ja limaskesta sümptomid, nagu näiteks sügelus ja huulte tursumine. «Anafülaksiaga  inimesed kirjeldavad ka spetsiifilist halba enesetunnet, tõsist paanikat ja surmahirmu,» lisas Plado.

Plado sõnul võib allergia olla eluohtlik. «Kui kokku saavad allergeen ja inimene, sõltub reaktsioon sellest, milline on allergeen, kui palju teda on ja teisalt kui allergiline on inimene, milline on tema foon ja sellel hetkel kaasuvad faktorid ehk ka õnnetegur,» selgitas ta.

Allergeeniga kokkupuutumise tagajärjel võib Plado sõnul mõni kord tekkida vaid väike kubaline lööve, kuid teine kord ka anafülaktiline šokk. «Anafülaksiaga inimene ei pruugi olla alati teadvuseta, ta võib kõndida ja teiega rääkida, aga seisund võib kiirelt süveneda šokini ja abita jäämisel maksta ka elu,» lisas ta.

Kõige sagedasem anafülaksia põhjus on toiduallergia. Nii nagu mujalgi maailmas, tekitavad seda reaktsiooni Eesti lastel kõige sagedamini pähklid, piim ja kala.  Putukaallergia kiletiivaliste herilaste ja mesilaste hammustusele on sagedasem täiskasvanutel kui lastel. Ravimitest põhjustavad anafülaksiat enam penitsilliinirea antibiootikumid, neuromuskulaarsed anesteesiaravimid ja mittesteroidsed põletikuvastased vahendid. Hinnanguliselt võib elu jooksul anafülaksiat kogeda üks inimene 300st, kuid enamasti ei ole see surmav.

Anafülaksia raviks süstitakse esimeste haigusnähtude tekkimisel kohe reielihasesse adrenaliini. Kui esimene doos ei toimi, peaks viie minuti pärast doosi kordama ja kui ka see ei aita, on vajalik ravi intensiivraviosakonnas. Ravi teine samm on kutsuda abi ja patsiendile anda õige asend. Hingamisraskuse korral on see istuv asend, hemodünaamika häirete korral lamav. Järsud liigutused võivad seisundit halvendada. Kolmas samm on antihistamiinikumid ja kortikosteroidid. Viimaste peaülesanne on Plado sõnul ennetada anafülaksia teist lainet ja ravida respiratoorseid sümptomeid. «Kui inimesel on olnud anafülaksia, peaks ta olema arstliku jälgimise all vähemalt kuus kuni kaheksa tundi, kuid kardiovaskulaarsete nähtudega ööpäev,» lisas ta. Kuigi anafülaksia võib vahel paraneda ka iseenesest, on seda ootama jääda liiga riskantne ja kindlasti peaks pärast sellist reaktsiooni külastama allergoloogi.

Loe lähemalt portaalist Terviseuudised.