TÜ doktorant püüab vähendada vähiravimite kõrvalmõju

Vähiravimitel võivad olla tõsised kõrvalmõjud.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Tartu ülikooli vähibioloogia uurimisgrupi doktorant Anne-Mari Anton Willmore soovib oma uurimustööga vähendada vähihaigete vähiravimite kõrvalmõju ja ravimi doosi.

Oma teadus- ja doktoritööga tegelemiseks sai ta TÜ sihtasutuse Valda ja Bernard Õuna mälestusfondist 5000 euro suuruse stipendiumi, teatas Tartu ülikool.

Willmore'i peamine uurimissuund on hõbeda nanoosakeste sünteesiprotsessi optimeerimine ja iseloomustamine ning osakeste funktsionaliseerimine ja rakendusvõimaluste testimine. Kitsamalt saab osakesi rakendada vähiuuringutes.

«Nanoosakestele on kinnitatud vähirakke ära tundvad lühikesed valgujupid. Lisades nendele osakestele helendavad s.o fluorestseeruvad märgised ning süstides neid vereringesse, on võimalik visualiseerida ainult vähirakke. Tinglikult toimivad osakesed kui mudelravimid. Vahetades osakeste pinnal olevad helendavad märgised vähiravimite vastu, säilib selle kompleksi vähispetsiifilisus, kuid vähenema peaksid ravimite kõrvalmõjud ja ravimi efektiivne doos,» kirjeldas Willmore.

Tema sõnul on oluline leida igale patsiendile sobiv ravim või ravimid. «See omakorda eeldab, et patsiendi kasvaja kohta saadakse võimalikult palju teavet. Taoline osakeste platvorm, millele on lihtne lisada erinevaid vähispetsiifilisi peptiide või peptiidide ning ravimite segusid, annab selleks suurepärase eelduse,» rääkis doktorant.

Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant on kindel, et tema uurimistöö avardab teaduse ja meditsiini koostöövõimalusi: «Tartu ülikooli kliinikumi arstide ja Tartu ülikooli teadlaste tihe läbikäimine loob ideaalse keskkonna teadussaavutuste kiireks testimiseks ja patsientideni viimiseks,» rääkis ta.

Valda ja Bernard Õuna stipendiumikomisjon, kuhu kuulusid TÜ molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja Toivo Maimets ja immunoloogia professor Raivo Uibo, tõi laureaadi tugevustena välja valdkondadeülese lähenemise, nanoosakeste kasutamise vähiravis ja väljapaistvate publikatsioonide olemasolu.

Pärt Peterson tõdes, et komisjonil oli sel aastal otsuse tegemine keeruline, kuna häid taotlusi oli mitmeid. «Lõppvalik langes Anne-Mari Willmore tööle, kelle kõrgetasemeline teadustöö paelus biomeditsiini erinevate valdkondade ühendamise ning vähiuuringute ja –ravi suunaliste lahenduste väljatöötamisega. Kasvajatega seotud teadustöö vajab kindlasti suuremat tähelepanu Eestis,» selgitas ta.

Tartu ülikooli sihtasutuse juurde loodud Valda ja Bernard Õuna mälestusfondi algkapitali moodustab Valda Õuna testamendiga sihtasutusele määratud 500 000 euro suurune annetus. Mälestusfondi eesmärk on tunnustada Tartu ülikooli magistrantide ja doktorantide biomeditsiinialast teadustööd.