Aladiagnoositud haigus, mis murrab Eestis rohkem inimesi kui Euroopas

Südamepuudulikkus võib kujuneda hiilivalt. Foto: Panther Media/Scanpix

Südamepuudlikkust esineb Eestis oluliselt rohkem kui Euroopas keskmiselt ning see haigus on alahinnatud ja -diagnoositud.

Kui Euroopa riikides esineb südamepuudulikkust keskmiselt ühel-kahel protsendil inimestest, siis Eestis on see see haigus põhi- või kaasuva diagnoosina kolmel kuni viiel protsendil inimestest, rääkis kardioloog Margus Viigimaa tänasel südamepäeval Riigikogus.

«Südamepuudulikkus võib kulgeda hiilivalt,» lausus südamearst. Südamepuudulikkusest võivad märku anda näiteks õhupuuduse tunne, valu rinnus, kõrge vererõhk, köha või nn hingeldamise hood. Südamepuudulikkust võivad põhjustada mitmed teised haigused, nende seas näiteks südame isheemiatõbi, kõrgvererõhutõbi või müokardi infarkt.

Viigimaa tõdes, et mida varem südamepuudulikkust ravima hakatakse, seda parem. Ka nentis ta, et südamepuudulikkuse diagnoosi saanud inimeste prognoos on halb, sest umbes pooled haigetest surevad nelja aasta jooksul. «See haigus on tõsiselt aladiagnoositud ja alahinnatud tähtsuse poolest,» ütles Viigimaa.

See haigus on tõsiselt aladiagnoositud ja alahinnatud tähtsuse poolest.

Hoia südame tervist

Südamearst rõhutas, et südame tervise seisukohalt on oluline piisavalt liikuda, kas või iga päev 30 minutit kõndida. Samuti tuleks tarbida rohkem puu-ja köögivilju. Ta tõi näiteks, et Eesti 15-aastased noored tarbivad Euroopas kõige vähem puu-ja köögivilju. Südamearst rõhutas, et toitumise ja liikumise harjumused saavad alguse juba lapseeas, mistõttu on nende kujundamine oluline.

Ka on väga oluline stressi maandada. Selleks tuleb piisavalt puhata ja magada, toituda tervislikult. «Kehaline aktiivsus on kõige parem stressitaseme alandaja,» ütles Viigimaa ja tõi näiteks, et tema käib jalgsi tööl ning mängib tennist.

Toidulisanditest soovitab Viigimaa Eesti inimesele kindlasti D-vitamiini ja oomega-3-rasvhappeid. Viimast eriti neile, kes ei söö kala. Võtta võib ka energiat andvat Q10 ning halvema enesetunde ja väiksema jõudluse perioodidel toovad kasu ka tsink, seleen, kaalium ja magneesium. Samas on toidulisandite vajadus arsti hinnangul siiski individuaalne.