KAAMERAGA RIIGIKOGUS Artur Talvik: see on esimene striptiis, mida ma teen kaamera ees

Täna riigikogus toimunud südame tervise päeval tulid ultraheliuuringusse teiste seas ka filmiprodutsent ja stsenarist, Vabaerakonna nimekirjast riigikogu  liikmeks valitud Artur Talvik.

«See on esimene striptiis, mida ma teen kaamera ees,» ütles Artur Talvik ja asus särki seljast võtma. Seejärel tuli heita üsna kõvale pingile, kus hakati tegema ultraheliuuringut. «Ega see väga mugav ei ole,» vabandas riigikogulaste uuringuid läbi viinud arst-resident Kris Lutter. Tema sõnul on haigla sisustus patsientide jaoks tunduvalt mugavam, kuid riigikogust oli võtta vaid suhteliselt kõva pink.

«Vasaku külje peale, vasak käsi mugavalt käe alla,» juhendas Lutter ja hakkas uuringuga pihta. «Mu süda on ärev,» rääkis Talvik, kuid Lutterile see nii ei tundunud, sest pulss oli korras. «Ekraanilt saab mõõta näiteks pulsisagedust ja seda, kui paks on südamelihas,» selgitas Lutter ja lisas, et laseb nüüd ka «muusikat». «See heli on südameklappide kinni ja lahti liikumine,» rääkis ta. Talvikule meenus aga, et tema on just sellistest helidest koos Lepo Sumeraga terve kontserdi teinud.

«Kas võin suitsetama minna või? Ma teen piipu, see on natukene leebem,» küsis Talvik pärast seda kui Lutter oli uuringu põhjal tema südame terveks tunnistanud. See tohtri sõnul siiski hea mõte ei olnud, sest suitsetamine on kõige suurem riskifaktor südamehaiguste tekkeks. Riskfaktor on tema sõnul ka meessugu iseenesest, aga vastupidiselt suitsetamisele, seda muuta ei saa.

Vererõhuga oli Talvikul enda sõnul siiski kevadel veidi probleeme. See tulevat pidevast istumisest, mida riigikogu saadiku töö nõuab. «Viimasel ajal olen keset koosolekut püsti karanud. Kõik mõtlevad, et mis toimub. Võimlen iga päev, aga sellest ei piisa. Tunned päeva lõpuks, et veri seisab. Kogu aeg peab istuma,» kurtis Talvik.

Peale Talviku võis südame ultraheli uuringul näha veel ka näiteks Reformierakonna liiget Imre Sooäärt, Keskerakonna liiget, riigikogu aseesimeest Jüri Ratast, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liiget Tanel Talvet ja Keskerakonna liiget Enn Eesmaad. Kokku oli ultraheliuuringu nimekirjas 16 inimest.

Kui Talvik istub enda sõnul riigikogus liiga palju, siis Talvet jookseb jällegi riigikogus mitu kilomeetrit maha, sest koosolekud on lossi erinevates ruumides. Enn Eesmaa aga peab suhteliselt hea tervise pandiks arstide usaldamist. «Tuleb ikka spetsialisti juurde minna, sest ega pükse endale ka ise õmblema ei hakka, kui ei oska. Tulemus oleks päris kehv,» rääkis Eesmaa.

Ultraheli näitab paljusid haigusi

«Teeme uuringuid samasuguse ultraheliaparaadiga, millega vaadatakse ka beebisid ema kõhus,» selgitas Lutter. «Meie vaatame sellega südant, südame õõsi, klappe ja südame struktuuri üldiselt. See on parim variant südame uurimiseks, nii et ei pea rindkere operatsioonisaalis lahti tegema.»

Kõige sagedasem haigus on tema sõnul infarkti tõttu tekkinud südamepuudulikkus. «Infarkt tähendab seda, et mingi osa südamest ei tööta. Südamelihas on kusagilt saanud kahjustada, see südame osa on surnud ja süda ei jaksa nii palju verd pumbata, kui vaja. Kui inimene on infarkti läbi põdenud, siis on näha südames kahjustuse osa,» selgitas ta. «Vasak vatsake töötab pumbana ja peab verd organismis ringi ajama. Kui mõni osa südamelihasest korralikult kokku ei tõmba, siis võiks arvata, et seal on olnud infarkt.»

Ultraheliuuring näitab visuaalselt ka näiteks klapivigu. «Paljudel inimesel lasevad südameklapid natuke verd läbi. Tavaliselt ei ole sel puhul muretsemiseks põhjust, aga kui nad hakkavad väga palju verd läbi laskma, siis tuleb südant opereerida. Siis tuleb panna kas uus klapp või olemasolevaid parandada, et nad nii palju verd läbi ei laseks,» rääkis Lutter. Tema sõnul on noorte inimeste südame klapid sageli väga ilusad, kuid mida aeg edasi, seda rohkem saavad need kahjustada mitmete haiguste ja sageli ka kõrge kolesterooli taseme tõttu.

Kui infarkti järel võib südamelihas muutuda ohtlikult õhukeseks, siis kõrge vererõhu tagajärjel võib südamelihas tavapärasest paksemaks muutuda. «Süda peab vastu kõrgemat rõhku pumpama ja selle kompenseerimiseks läheb paksemaks,» selgitas ta. Sel juhul tuleb võtta korralikult vererõhuravimeid, et jälgida, et südamelihas veelgi paksemaks ei muutuks ja see tervisele ohtlikuks ei saaks. Riigikogulastel on Lutteri sõnul tavaliselt kõrge vererõhk ja palju stressi.

Seevastu veresoonte lubjastumist ultrahelist otseselt ei näe, kuid kui selle tagajärjel on juba kahjustunud südamelihas, siis seda on näha küll. Seda, kuidas veresoonet seest täpsemalt välja näevad, saab uurida südame sondeerimisega.

Klaasike veini võib südamele head teha

«Tänane päev on eelnevatest südamepäevadest riigikogust erinev selle poolest, et määrame ka südamelihase funktsiooni,» rääkis südamearst dr Margus Viigimaa. «Tahame senisest rohkem keskenduda südamepuudulikkuse ennetamisele. See on haigus, mis on aladiagnoositud ja kulgeb hiilivalt ja aeglaselt. «Ehhogardiograafia (südame ultraheli – toim.) on väga lihtne ja täpne meetod südamefunktsiooni määramiseks. Ka vereanalüüsis on teatud markerid, mis näitavad ära, kas südamepuudulikkus esineb või mitte.»

Kõige parem viis südamehaiguste ennetamiseks on Viigimaa sõnul tervislik eluviis ja regulaarne arsti juures käimine. «See on nagu autoülevaatus, mida peaks regulaarselt tegema, selleks, et kõrvalekallete korral saaksime võimalikult ruttu jaole. See kontroll paneb ka tervise eest rohkem hoolitsema,» rääkis Viigimaa.

Kindlasti ei tohiks tohtri sõnul suitsetada ega alkoholiga liialdada: «Ka alkohol on toksiline, aga suitsetajatel on südamehaiguste risk kolm korda kõrgem ja see on ainukene tegur, mille saame ära neutraliseerida,» selgitas Viigimaa. Kui suitsetamine maha jätta, siis muutub südamehaigustesse haigestumise risk viie kuni seitsme aastaga samaks kui varem.»

Klaasike punast veini õhtul hea toidu kõrvale võib aga Viigimaa sõnul südamele isegi head teha. «Naistel üks, meestel kaks klaasi on südamehaigusi ennetav ja infarkti ennetav. Itaalias on tehtud uuring, kust selgub, et seal saadakse kolmandik antioksüdante punasest veinist. Muidu saame neid puu- ja juurviljadest,» rääkis Viigimaa. Ta rõhutas siiski, et teisi haigusi võib ka klaasikese veini joomine siiski soodustada ja neid süvendada. Nii on see näiteks maksatsirroosiga. «Kindlasti võib öelda, et õhtul klaasikese punase veini joomine ei ole parem kui täielik karskus, kuid suurtes kogustes kange alkoholi tarbimisest on see kindlasti parem,» lisas ta.

Peale suitsetamisest ja alkoholiga liialdamisest loobumise soovitab Viigimaa mitmekesiselt toituda ja end päevas vähemalt pool tundi liigutada. Muidu on haigused kerged tulema.