Advokaat: hüvitised arsti eksimuse eest võivad ulatuda mõnest tuhandest mõnekümne tuhande euroni

arst.

FOTO: Jochen Sand/picture alliance/moodboard/Scanpix

Täna hommikul oli Vikerraadio hommikuprogrammi külaliseks meditsiiniõiguse kogemusega advokaat Ants Nõmper, kelle sõnul on inimeste ootused-lootused kohtu kaudu hüvitisi saada, kasvanud.

Praegu on Viru maakohtus käimas protsess, kus erakorralise meditsiini arsti Igor Gorjatšjovi süüdistakse patsiendi surma põhjustamises ettevaatamatusest. Seda, et arstile esitatakse tahtmatu ravivea eest süüdistus, ei juhtu Eestis kuigi sageli. Nii arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa kui ka Tartu Ülikooli erakorralise meditsiini osakonna juhi Kuido Nõmme hinnangul on tegemist hirmutava juhtumiga.

Vikerraadio hommikuprogrammis esinenud meditsiiniõiguse kogemusega Raidla Ellexi advokaat Ants Nõmper ütles oma 20-aastast kogemust arvesse võttes, et juhtumeid, kus patsient arsti ravivea eest hüvitist nõuaks, juurde tulnud. Nõmperi sõnul tuleneb see ilmselt inimeste teadlikkuse kasvamisest ning laialdasest meedia kajastusest. «Ja kindlasti ka ootused-lootused, et kohtu kaudu võimalik saada summasid, mis patsienti rahuldaks, on ka kogu aeg kasvanud.»

Meie süsteem eriti patsiendisõbralik ei ole

«Kui sünnitusmajas laps hukkub ja lapsevanemad peavad seda pealt nägema, siis on seal ainult paar tuhat selle üleelamise eest.»

Laias laastus võib süsteemi jagada kaheks. Erinevalt Angloameerika tüübist, kus on suured hüvtised ja eraravikindlustus, meie süsteem eriti patsiendisõbralik ei ole, arutles Nõmper hommikuprogrammis. Viimase ehk kontinentaalse Euroopa süsteemi summad, mis välja mõistetakse, ja juhtumite arvud, on tema sõnul väiksemad. Õigusabi on ka üsna kallis, nii et patsiendi jaoks on ikkagi kulukas kohut käia, arvas ta.

Need peavad ikka väga traagilised ja suured juhtumid olema, et kohtusse minna, arvas Nõmper. «On pöördutud ka politsei poole, üritatud kriminaalasja püsti panna. Sellisel juhul on siis riik, prokurör ja uurija need, kes üritavad tõde välja selgitada.» Kui selgub, et siiski on tegemist arstliku veaga, on patsiendil hiljem lihtsam rahalisi nõudeid esitada.

Arstide igapäevast tööd kontrollib ka kvaliteedi ekspertkomisjon, kes igal aastal leiab Nõmperi sõnul 30-40 juhtumit, kus arstid on midagi valesti teinud. «See on normaalne, see on kõikides riikides nii,» kinnitas Nõmper.

Alati ei saa olla arsti viga

«Paljudel juhtudel ei saa patsient aru, mida meditsiin on temaga teinud.» Kui ta aru ei saa, siis ta kipub ise välja mõtlema, et mida on valesti tehtud, kuid pooled juhud jäävad ikkagi rahuldamata, tõdes Nõmper ning lisas, et kui patsient lahkub haiglast talle mitte sobiva tulemusega, ei saa sealt alati otsida arsti viga. Tüsistusi ikka juhtub ning alati ei olegi võimalik paremini teha. Inimese ootused võivad ka liiga kõrged olla, nentis advokaat.

Kohtunik otsustab

Eestis mõistetakse mittevaralise kahju hüvitisi välja kohtuniku äranägemise järgi. «Tegelikult on ju väga raske inimese valu ja hingelisi üleelamisi konverteerida raha mõõtkavasse,» rääkis Nõmper ning lisas, et kohtunik peab lõppude lõpuks midagi välja mõtlema. «Need summad võivad olla mõnest tuhandest mõnekümne tuhande euroni tüüpiliselt.» Kuna kohtupraktikat on vähe, on iga kaasus ning inimese üleelamine kogenud advokaadi sõnul unikaalne. «Väljakujunenud tabeleid, kust leida õigeid vastuseid, ei ole.» Sellistes suuremates riikides nagu Saksamaa antakse välja tabeleid, mille põhjal on võimalik summat prognoosida, arutles ta.

Hüvitise piirmäär

Juhtumite eest, kus inimene on pidanud Eestis oma lähedase surma arsti vea tõttu üle elama, on kõige suuremad piirmäärad 20 000 eurot, kommenteeris Nõmper. «Kui sünnitusmajas laps hukkub ja lapsevanemad peavad seda pealt nägema, siis on seal ainult paar tuhat selle üleelamise eest.» See kõlab kohutavalt, aga tegelikult ei olegi ühe lapsevanema soov saada lapse eest raha. See on lihtsalt selline juriidiline fiktsioon, et midagigi selle inimesele anda, nentis pika meditsiiniõiguse kogemusega advokaat.

Hüvitise maksab lõpuks kinni maksumaksja

Kui hüvitise peab maksma riiklik haigla, siis see raha tuleb ju haigekassalt, mis on tegelikult meie poolt makstud sotsiaalmaks ja see ei ole ilmselt kõige mõistlikum sotsiaalmaksu kasutamine, arutles Nõmper. «Kui keegi saab raha, siis see tuleb meie kõigi ühisest taskust.» Sotsiaalministeerium on aga aastaid üritanud käivitada uut hüvitiste maksmiste süsteemi, kust eraldataks raha just selliste meditsiiniliste vigade jaoks, tutvustas Nõmper. «Kas see tööle läheb ja mis tingimustel ning kes seda finatntseerima hakkab, seda näitab ilmselt järgmise aasta algus,» jäi ta lootusrikkaks.

Nõmper ütles, et enamasti eeldavad sellised juhtumid meditsiinilisi teadmisi ning jurist ei pruugi alati osata aidata. Ta soovitas vajadusel pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva terviseteenuste ekspertkomisjoni poole. «See on tasutaja seal on oma ala tippspetsialistid,» selgitas Nõmper. «Kui nemad näevad probleemi, siis annavad nad sellest patsiendile teada. Minna lihtsalt kohtussse ja loota, et seal saab raha, ei ole mõtet,“ arvas Nõmper lõpetuseks.

Populaarne

Tagasi üles