Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Viiruste hooaja algus: eelmisel nädalal haigestus üle 3000 inimese

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eelmisel nädalal haigestuti peamiselt rinoviirusesse, millega kaasneb nohu, valulik kurk ja aevastamine.
Eelmisel nädalal haigestuti peamiselt rinoviirusesse, millega kaasneb nohu, valulik kurk ja aevastamine. Foto: Panther Media/Scanpix

Eelmisel nädalal haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 3151 inimest, see on 100 000 elaniku kohta 239,9 inimest.

Haigestunute arv  oli kaheksa protsendi võrra väiksem möödunud aasta ja 18 protsendi võrra väiksem 2014. aasta sama ajaperioodiga võrreldes, kirjutab terviseamet oma kodulehel. Üle 44 protsendi haigestunutest olid lapsed. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole.

Haigestumine oli seotud põhiliselt rinoviirusega. Rinoviirustega nakatanule on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Haigus põetakse läbi reeglina kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal 98 korral. Gripiviiruse levikut elanikkonna seas ei ole veel täheldatud, laboratoorselt kinnitati  septembri algusest 2 A gripiviirust.

Haigestumine Euroopa regioonis 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikides riikides.

Praegu on õige aeg end gripi vastu vaktsineerida.  

Terviseameti gripikeskus tuletab meelde:

Vaktsineerimine on tõhusaim abivahend grippi haigestumise vältimiseks. Gripivaktsiin on ohutu ega põhjusta grippi haigestumist. Vaktsineerimise järgne haigestumine mõnda teise respiratoorsesse nakkusesse on juhuslik kokkulangemine, kuna respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viirusi on kümneid. 

Vaktsineerimine hoiab 30-70-protsendilise efektiivsusega ära pneumooniat ja hospitaliseerimist ning kuni 75-protsendilise efektiivsusega surmajuhte üle 65 aasta vanuste või kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulgas.

Gripp on tõsine nakkushaigus. Gripijärgsete tüsistuste ravi võib kesta nädalaid, võib lõppeda ka surmaga. Eestis haigestus eelmisel hooajal hinnanguliste arvestuste järgi grippi 70 000 kuni 75 000 inimest. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 970 inimest. Intensiivravi või reanimatsiooni vajas 69 inimest, 20 inimest suri grippi tõttu.

Just praegu on õige aeg end gripi vastu vaktsineerida. Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised (65+) ja inimesed, kes puutuvad kokku vanemaealistega või need, kes põevad kroonilisi haigusi.

Küsi vaktsineerimisvõimaluse kohta oma perearstilt või nakkuskabinettidest. Vaktsineerimine on tasuline ja toimub teenuseosutaja kehtestatud hinnakirja alusel.

Tagasi üles