Eesti teadlaste uuring: halb sisekliima klassis võib võtta õppurilt aasta jagu teadmisi

Klassiruumi sisekliima on otseses seoses õpitulemustega - mida parem on sisekliima, seda paremad on ka tulemused.

FOTO: Caro / Andree Kaiser

Tallinna Tehnikaülikooli korraldatud uuringust selgus, et ebasobiva sisekliima tõttu võivad õpilaste õpitulemused langeda ligi kümnendiku võrra.

Mullu viis Tallinna Tehnikaülikool Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) toetusel läbi uuringu «Sisekliima, õpitulemus, tööviljakus», kus võeti vaatluse alla kuue koolimaja sisekliima.

Uuringu tulemusena leiti, et ebasobiva sisekliima tõttu võivad õpilaste õpitulemused langeda ligi kümnendiku võrra, mis tähendab, et kaheteistkümne aasta pikkuse õppeperioodi jooksul võib omandamata jääda rohkem kui ühe aasta jagu teadmisi (eeldusel, et mõõtmisperioodiga sarnased tingimused esinevad kogu õppeperioodi jooksul).

Uuringu ühe autori TTÜ professor Jarek Kurnitski sõnul mõõdeti õpitulemust testitulemusega, ehk matemaatika-ja lugemistestide punktisummadega. «Testi tulemused kirjeldavad õpitulemust pikema perioodi vältel, sisuliselt väljenduvad ka hinnetes.» See tähendab, et tuulutatud ja hea ventilatsiooniga koolimajades on ka õpilaste õpitulemused paremad.

RKAS teadus-ja arendusosakonna koordinaatori Evelin Araku sõnul viibivad inimesed erinevate uuringute tänapäeval ligi 90 protsenti ajast siseruumides, mistõttu mõjutab sisekliima kvaliteet otseselt nii inimeste tervist, heaolu kui mugavustunnet. «Üheks olulisemaks tervist ja tööviljakust mõjutavaks sisekliima parameetriks on ruumiõhu kvaliteet, mille kõige lihtsamini mõõdetavateks parameetriteks on ruumi temperatuur, õhuniiskus ning õhu süsihappegaasi sisaldus,» kommenteeris Arak.

Ta lisas, et teadusuuringutes on kontrollitud seoseid klassiruumide sisekliima, seal viibivate õpilaste tervisliku seisundi ja nende õpitulemuste vahel ning leitud, et koolihoonete halb sisekliima võib oluliselt vähendada õpilaste sooritusvõimet ja halvendada õpitulemusi. Seetõttu on koolihoonetele kehtestatud kindlad õhukvaliteedi nõuded. «Näiteks klassiruumide ebapiisavast ventilatsioonist tingitud liiga kõrge süsihappegaasi tase kui üks siseõhu kvaliteedi näitaja pärsib märkimisväärselt nii õpilaste tähelepanuvõimet, mälu, keskendumist, reaktsioonikiirust kui ka õppetöös osalemise määra. Sama seos kehtib ka töökohtade ja elukeskkonna puhul,» leidis Arak.

Kuna lapsed on väliskeskkonna tingimuste suhtes vastuvõtlikumad, siis tuleks klassiruumide õhukvaliteedile pöörata erilist tähelepanu. «Neil on vähem võimalusi ja teadlikkust ise hea õpikeskkonna eest seista ning neil ei ole lubatud koolist puududa ka juhul, kui klassiruumide õhukvaliteet nõuetele ei vasta,» märkis Arak. «Nõuetele mittevastava sisekliima riskigruppi kuuluvadki just lapsed, vanurid, allergikud, astmaatikud ja teised ülitundlikud inimesed».

RKASile kuuluvad riigikoolide hooned, mis tähendab, et otsene vastutus  kooliruumide sisekliimas langeb neile. Selle aasta septembris alustas RKAS ruumide sisekliima seireprogrammid, et anda kooliperele teadmisi sisekliima olulisusest.  Koos kooliperega proovitakse leida lahendusi sisekliima paranduseks.

«Programmi raames soovitakse kaardistada õpikeskkonna õhukvaliteet ja kasutada saadud teadmisi nii olemasolevate kui kavandamisjärgus koolihoonete paremaks õpikeskkonnaks kujundamisel» põhjendab Arak.

Kõikides programmiga liitunud koolides plaanitakse pikema perioodi jooksul mõõta kuni kümnes õppeklassis süsihappegaasi sisaldust ruumiõhus, õhutemperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja hallitusseente osakeste hulka õhus. Lisaks mõõtmistele tehakse koolides ka teavitustööd ja viiakse läbi harivaid loenguid kogu kooliperele, et tõsta õpilaste ja õpetajate teadlikkust õhukvaliteedi olulisusest nii koolis, tööl kui kodus. Uuringuid viib RKASi tellimusel läbi sihtasutus Eesti Mükoloogiauuringute Keskus.

Lisaks mõõtmiste teostamisele ning soovituste väljatöötamisele pannakse antud programmis rõhku ka õpilaste teadlikkuse tõstmisele loodusteaduste tundides õpitava seostest igapäevase keskkonnaga. «Selleks tehakse näiteks katseid selgitada õhuniiskuse olemust, näitlikustatakse õhu liikumist ruumis, kasutatakse termokaamerat eri objektide pinnatemperatuuride määramiseks, vaadatakse õppefilmi ruumiõhus olevate hallitusseente mõjust tervisele ning selgitatakse inimese ja keskkonna vahelisi vastastikuseid seoseid,» toob Arak välja. «Samuti analüüstakse üheskoos võimalike sisekliima puudujääkide põhjuseid ja tagajärgi.»

Sisekliima seireprogrammiga on liitunud järgmised õppeasutused: Tartu Emajõe Kool, Avinurme Keskkool, Kiigemetsa Kool, Noarootsi Gümnaasium, Narva Vanalinna Riigikool, Kallemäe Kool, Kammeri Kool, Viljandi Gümnaasium, Jõgevamaa Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Mustamäe Humanitaargümnaasium, Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Viljandi Jakobsoni Kool, Valga Jaanikese Kool, Jõhvi Gümnaasium ja Nõo Reaalgümnaasium.