Tervise ja heaolu infosüsteemi keskus püüab e-tervist jalule aidata

E-tervise lahenduste üle nurisevad nii haiged kui ka arstid. Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Eesti on aastaid tutvustanud end Euroopas kui edukat e-tervise riiki. Nüüd tunnistab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo, et senine e-tervise mudel ei toimi ja uuest aastast hakkab selle arendamisega tegelema tervise ja heaolu infosüsteemi keskus. 

- Eesti on suutnud e-tervist Euroopas turundada kui suurepärast lahendust, samas ei ole sellega rahul ei patsiendid, arstid ega ka riigikontroll. Mis omal ajal valesti läks, et seda korralikult käima ei saadud?

Meie ambitsioon oli lihtsalt erakordselt suur. Riigikontrolli kriitika oli see, et algselt lubatut ei  ole suudetud lõpuni realiseerida. Kui me välismaal  kiita saame, siis selle eest, mis me ära oleme teinud. Kui me ise kriitilised oleme, siis selles osas, mis on veel tegemata. Ega ma ei oska muud öelda, et me natukene ülehindasime ülesande keerukust. Aga kindlasti oleme saanud aja jooksul targemaks, ja kui julgeid ambitsioone ei püstita, siis ei ole kindel, kas oleksime nii kaugele jõudnud.

- Meedikute juttudest tuleb välja, et ka juba valmis tehtud e-tervise lahendused ei sobi neile, sest need on kohmakad. Haiglatelt nõuab see lisaraha. Kuidas uue asutuse puhul neid probleeme välditakse?

Kõigilt neilt, kes kritiseerivad, võiks küsida, kas nad on valmis hommepäev loobuma neist teenustest, mida riik ja haigla neile arvuti teel pakuvad. Ma julgen arvata, et neid on äärmiselt vähe.

- Ühel arstide konverentsil näitas suurhaigla tohter e-tervise väljavõtet, kus ta näeb hulgidiagnoosiga patsiendi kohta 30 faili, mis kannavad pealkirja «Analüüs». Ta peaks need kõik ükshaaval avama. Ma ei usu, et ta hakkab sellist lahendust kasutama.

Ma arvan, et valdav osa arstidest kasutab seda ja keegi ei ole nõus sellest süsteemist loobuma. Nad tahavad, et see tehtaks paremaks, ja seda tulebki teha. 

Muudatuse tegemise üks põhjus on asjaolu, et Eestis on haiglad iseseisvad, neist igaühel on oma infosüsteem. Samas on meil olemas riiklikult tehtud terviseinfosüsteem, mis aitab haiglate vahel infot vahetada. See, mida arst oma ekraanil näeb, on suures osas haigla infosüsteemide kasutaja liideste tulemus.

Riigi ülesanne on aidata haiglatel välja arendada terviklikud teenused, kus andmete talletamine on riigi ülesanne, aga nende kuvamine arsti arvutiekraanile on praeguse kokkuleppe kohaselt  haiglate ülesanne. Näiteks uued digisaatekirja ja registratuuri projektid on üles ehitatud sellisena, et me teeme koos haiglatega ühishanke ja toetame  riigi poolt osaliselt haigla infosüsteemide arendusi. Need on praktilised asjad, mida saame teha, et meie järgmised lahendused oleksid paremad, ja õpiksime seni tehtud asjade kogemustest.

- Sotsiaalministeerium on ju varem sama moodi paljude IT-lahenduste tegemise enda majja koondanud, aga teenuse vajajad ei ole sellega rahul. Ministeeriumi IT-osakonna võimekus on olnud pehmelt öeldes puudlik. Mis annab teile kindluse, et uus asutus saab paremini hakkama, kui e-tervis ja ministeerium seni on saanud?

Millega ei olda rahul?

Surmaregistrit ei ole ikka veel suudetud korda saada. Sel suvel hurjutati ebaõiglaselt töötukassat, et see jagas töövõimetutele inimestele välja plastkaarte, kuigi tegelikult oli sotsiaalministeerium see, kel oli vastav IT-lahendus tegemata.

• Loe ka «Ministeerium: ID-kaardi põhine lahendus läheb maksma kuni 70 000 eurot»

See teine väide ei vasta lihtsalt tõele. Esimese väite kohta saan öelda, et see on ajalooline probleem. Surma registreerimise teenus on korralikus arendamises ja see tuleb parem.

Üks oluline põhjus, miks varasemad teenused pole olnud kasutajatele mõnusad ja mugavad, ongi see, et meie e-teenus koosneb osadest, mida arendab haigla, siis neist, mida teeb e-tervise infosüsteem,  ja osadest, mida teevad sotsiaalministeeriumi osakonnad. Mõnel puhul on veel ka haigekassa. Uue asutuse loomisega toome vähemalt kolm esimest osa kokku, et iga üksiku projekti pärast poleks vaja asutuste vahel kokku leppida, vaid neid vaadatakse tervikuna koos.

- E-tervise puhul on kaalutud selle liitmist  Tervise Arengu Instituudi või haigekassaga. Miks uue asutuse loomise variant on kõige parem?

Me saime toetuda kogu riigi IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – toim) halduse kohta tehtud analüüsile. Seal jõuti järeldusele, et kogu riigis ühtset IT-asutust lähemal ajal ei ole võimalik teha. Juba olemasolevad rahandus-, sise-, justiits-  ja keskkonnaministeeriumi IT-keskused võiksid  pakkuda teenuseid ka teistele. Kuna sotsiaalministeeriumi valitsemisala on nii suur ja spetsiifiline, siis seal tuleks konsolideeruda.

IKT sektori puhul ei saa üle ega ümber sellest, et selle asutuse tase sõltub väga palju palkadest. Erafirmad lihtsalt ostavad head tegijad üle. Sotsiaalministeerium ongi seni olnud hädas sellega, et palk on nii madal, et head tegijad sinna tööle ei tule. Kui konkurentsivõimeline on uue asutuse palk?

Ma julgen öelda, et praegu nii e-tervises kui ka sotsiaalministeeriumi vastavates osakondades töötavate inimeste palgatase on täiesti konkurentsivõimeline. Uus asutus alustab tööd nii, et olemasolevad lepingud viiakse sinna üle ja seal jätkatakse seniste lepingutega. Aga me peame hoidma end kursis tööturul toimuvate arengutega ja kindlasti peab see asutus olema konkurentsivõimeline.

Kas tavalise Eesti inimese jaoks uue asutuse loomisega ka midagi muutub?

Kohe on raske öelda, et midagi muutuks. Poole aasta pärast võiks tulla tavalise inimese jaoks kasulikke teenuseid. Isegi kui töötajate arv ja rahahulk jääb samaks, siis nii inimeste aega kui ka raha saab ühinedes kasutada efektiivsemalt. E-kiirabi näite puhul oodati seda 11 aastat. Patsiendiportaali pole ammu uuendatud ja seal on kindlasti järgmisel aastal uued teenused.

Mina unistan sellest, et aasta jooksul võiks igal  inimesel olla mingi suhe patsiendiportaaliga. Erinevatele sihtrühmadele peaksid sinna tekkima teenused, mis toetaksid nende tervena olemist või terveks saamist ka siis, kui nad ei ole arstikabinetis. See võimekus peaks kasvama kiiresti, et me ei ootaks neid teenuseid kolm kuni viis aastat.

Milline on see arstidele suunatud lahendus, mis peaks esimesena valmis saama ja mida on kõige enam oodatud?

On palju asju. Me oleme lubanud mõned vanad asjad korda teha. Meil on veel mõned dokumendid, mis siiani liiguvad paberil, näiteks vähiregistri teatis, mille info iseenesest pärineb haiglainfosüsteemist, see pannakse paberile ja teises otsas tehakse paber jälle digitaalseks. Me peame neist lahti saama. On topelt teavitamist, kus infot jagatakse nii Tervise Arengu Instituudile kui ka e-tervise infosüsteemi, kuigi kõik need andmed pärinevad ühest kohast. Selline dubleerimine tuleks ära kaotada.

Uutest asjadest pöörame kõige enam tähelepanu kroonilistele haigetele, et nende kohta oleks tervikpilk nii pere- kui ka eriarstil. Et kui inimene kirjutatakse haiglast välja, siis perearst järgmisel päeval teaks, mis tema patsiendiga toimus või mis uuringud on tal pooleli. Selle probleemi  lahendamine on esimene, millega praegu aktiivselt tegeleme.

• Alates 1. jaanuarist 2017 hakkab tööle tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus, mis moodustatakse sotsiaalministeeriumi e-valdkonna ja Eesti E-tervise SA rollide liitmisega, järk-järgult liituvad keskusega ka sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste IKT-üksused.