Balti riikide terviseandmete ülevaatest selgub, et kümne aastaga on oluliselt vähenenud vigastussurmade arv, seejuures on Eestis olnud langus kiirem kui naabritel.
Viimastel aastatel on Baltikumis märksa vähem hakanud vähem kanget alkoholi jooma nii mehed kui naised. Samuti on kasvanud nende inimeste arv, kes kanget alkoholi üldse ei pruugi.
Naiste oodatav eluiga on Balti riikides kaks kuni neli aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see on 83,6 aastat. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga (vastavalt 69,2 ja 69,1 aastat) on Euroopa Liidu madalaim, Eesti meestel on see 28 riigi hulgas tagant kuues (72,4 aastat).
Suremus on Balti riikides oluliselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused.
Vigastussurmade hulk on Balti riikides kümne aastaga oluliselt vähenenud, kuid meeste puhul jääb see siiski Euroopa keskmisest oluliselt suuremaks. Olenevalt vanuserühmast esineb Eesti meestel vigastussurmasid kuni ligi neli korda rohkem, Lätis aga isegi seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kui mujal Euroopas surevad vigastuste tõttu pigem vanemaealised (65 ja vanemad), siis Balti riikides on vähemalt meeste puhul vigastussurmad võrdselt sagedased nii 45–65-aastaste kui vanemate hulgas.
Allikas: «Health in the Baltic Countries 2014».
Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, tervisekäitumist, haigestumust ja suremust ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist.