Salapärane haigus sandistab USAs üha enam lapsi

Lastehalvatust meenutaval haigusel võivad olla tõsised tagajärjed. Foto: PantherMedia / Scanpix

Lastehalvatus on ohtlik haigus, mis õnnestus Ameerika Ühendriikides juba möödunud sajandi viimasel veerandil välja juurida, kuid nüüd on seal levima hakanud salapärane lastehalvatuse sarnane haigus.

Lastehalvatus ehk poliomüeliit kuulutati USAs vaktsiini abil võidetuks 1979. aastal, vahendab CNN. Nüüd on aga levima hakanud sarnane haigus, mille nimi on äge lõtv müeliit (acute flaccid myelitis, AFM). See haigus mõjutab närvisüsteemi, eriti seljaaju. Kuigi ka AFM võib põhjustada halvatust, ei ole selle vastu vaktsiini olemas.

Äge lõtv müeliit hakkas USAs kiiresti levima 2014. aasta augustis, mil see diagnoositi 34 osariigis kokku 120 inimesel. Möödunud aastal avatati haigus 16 osariigis kokku 21 inimesel ja nüüd on see taas kiiremini levima hakanud. Selle aasta septembris avastatud juhtumite kohta saabub info oktoobri lõpuks, kuid juba aasta esimesel poolel on diagnoositud eelmisest aastast tunduvalt rohkem haigusjuhte. Käesoleva aasta 1. jaanuarist 31. augustini diagnoositi 24 osariigi sarnane haigus kokku 50 inimesel, kellest enamik olid lapsed.

Siiani ei ole teada haiguse täpne põhjus. teadlased arvavad, et selle põhjuseks on tõenäoliselt viiruslik nakkus, kuid kahtlustatakse ka keskkonnas levivaid mürgiseid aineid, geneetilisi häireid ja  Guillain-Barré sündroomi. Teada ei ole ka see, missugune viirus haigust täpselt võib põhjustada. Teadlased on välja pakkunud, et see võiks olla lastehalvatust põhjustav polioviirus, kuid ka mõni maailmas laialt levinud enteroviirustest. Kui AFM esmakordselt diagnoositi, siis seostati seda enteroviirus D68 levikuga. See viirus viis sajad USA lapsed haiglasse.

«See on väga haruldane haigus, kuid on oluline, et võtame seda tõsiselt, sest sellel on pikaajalised tagajärjed, mis võivad sandistada,» rääkis dr Colorado lastehaigla nakkushaiguste arst dr Kevin Messacar. AFM algab ootamatult ja põhjustab jäsemete nõrkust, näolihaste halvatust ning raskusi neelamisel ja rääkimisel. Messacari sõnul oli enamikul enteroviirus D68ga haiglasse sattunud lastest palavik ja hingamisteede haigus, kuid viie päeva möödudes tekkis neil kätes ja jalgades valu ning seejärel nõrkus.

Messacar on jälginud kolleegidega tema haiglas 2014. aastal ravitud 12 patsiendi käekäiku. Tema sõnul läheb neil kõigil nüüd küll juba paremini kui intensiivravi palatisse saabumisel, kuid suuremal osal neist on halvatus teatud määral alles jäänud. «Oluline on mõista, et see haigus võib olla väga erineva raskusastmega. Ühel pool spektrit võid näha kerget nõrkust ja teisel pool on lapsed, kes ei ole võimelised ise hingama ja kelle käed ja jalad on halvatud,» rääkis Messacar. Kuna haiguse vastu ei ole olemas ühtegi tõhusat ravikuuri, siis tuleks meedikute sõnul esimeste AFMi sümptomite ilmnemisel võimalikult ruttu arsti poole pöörduda, et sümptomeid võimalikult palju leevendada.

Selleks, et haigust vältida, on tõenäoliselt palju abi käte pesemisest seebi ja veega, vaktsineerimisest ja sääsehammustuste vältimisest. Hea uudis on ka see, et enteroviirused hakkavad levima suve lõpus ja sügise alguses, kuid talve tulekuga kaovad need taas.