«Oleme pisarsilmil palunud, et riik leiaks raha selle jaoks. Oleme seda taotlenud kamba peale ja eraldi, sest meil (haiglatel – toim) ei ole jaksu seda ise osta,» sõnas suurhaigla juht. Kliinikumi juhi sõnul sõltub sellest infosüsteemist otseselt ravikvaliteet. «Aga kui meid ei taheta kuulda võtta, siis eks kirjutame paberile edasi,» lisas ta.
«Oleme sellesse e-tervise eduloosse kogu aeg natukene sapiselt suhtunud,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi juht Mart Einasto, kes ise kuulub e-tervise sihtasutuse nõukogusse. E-tervise lahenduste arendamisse on kulutatud suur hulk nii Eesti kui ka Euroopa maksumaksjate raha ning nüüd on hallata suur pidevalt täienev andmebaas, kuid selle arendamiseks pole raha leitud. «Juba suure IT-süsteemi haldamine maksab palju, aga selleks, et see oleks turvaline, tuleb seda pidevalt täiendada,» rääkis Einasto. Suurhaigla juhi sõnul ollakse Eestis harjutud, et kõik asjad tehakse põlve otsas ära, aga arendusteks raha ei leita. «Selle raha eest oleme imet teinud, aga kõik on oodanud rohkem,» tunnistab Einasto.
«Üks, kes neid ootusi on üles kütnud, on (sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler-toim) Ain Aaviksoo ise, aga ega tal ka seda raha pole kuskilt anda,» lisas Einasto.
Üheks e-tervise probleemide põhjuseks on suurhaigla juhi hinnangul ka asjaolu, et seni on e-tervise sihtasutus tellinud n-ö keskseid lahendusi. «Aga need liidestumised, mida kasutavad pere- või hambaarstid, haiglad, on igaühe enda mure ja selleks ei ole raha leitud,» rääkis Einasto.