Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suurhaigla juht: vajame eestikeelset dr Google'it

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Eesti e-tervise lahendust on korduvalt käidud Euroopas tutvustamas kui edulugu, kõrged euroametnikud on sellega käinud tutvumas kohapeal. Tõeliseks edulooks pole see aga saanud lihtsatel põhjustel – senised lahendused on n-ö põlve otsas valmis tehtud ning arendusteks raha napib. Spetsiifiliste meditsiini lahenduste kõrval tuleks Tartu Ülikooli kliinikumi juhi Mart Einasto  arvates hakata tegelema ka dr Google'i eestikeelse verisooni loomisega.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhi Mart Einasto sõnul ei küsita tavaliselt haiglate käest, kas nad patsientide peale ka mõtlevad. «Nagu me ei raviks inimesi, vaid kasse ja koeri,» tõdes ta.

Aga kindlasti oleks Einsato sõnul Eestis vaja korralikku terviseportaali, nö Google Healthi ehk tõenduspõhise meditsiini andmebaasi, kuhu inimesed saaksid ise päringuid teha. «Kui te toksite sisse päringu  vaktsineerimise kohta, siis esimesed kaks-kolm lehte on sellest, kuidas ioonid blokeerivad meie suhet kosmosega ja tšakrad lähevad umbe (ma olen meelega irooniline), ja alles kolmandal küljel on viide terviseameti kodulehele, kus on kaalutletud info vaktsineerimiste kohta,» rääkis Einasto.

Ta lisas, et kuna selline  netist info otsimine on aina levinum, siis tuleks Einasto sõnul sellega ka tegeleda. Seda enam, et praegu annab eestikeelne netiotsing vasteks palju kahtlase väärtusega soovitusi.

«Mina haigalajuhina muretsen patsiendi pärast, aga meie hammas sellisele portaalile peale ei hakka,» sõnas Einasto. Ta lisas, et kliinikum on palju infot teinud oma kodulehel kättesaadavaks, aga see on ka kõik, mida üks haigla saab teha.

Haiglate jaoks oleks tema hinnangul  kõige vajalikum e-lahendus intensiivravi infosüsteem. Kuigi intensiivravipalatid on täis «filmidest kõigile tuntud piiksuvaid ja tulesid vilgutavaid tarku seadmeid», siis andmed panevad õed seni  käsitsi kirja jälgimislehtedele. Einasto sõnul on intensiivravi infosüsteemi puhul tegu väga kalli lahendusega, mida maailmas pakub kolm tootjat. «Seda ei tee mitte iial põlve otsas valmis,» lisas ta.

«Oleme  pisarsilmil palunud, et riik leiaks raha selle  jaoks. Oleme seda taotlenud kamba peale ja eraldi, sest meil (haiglatel – toim)  ei ole jaksu seda ise osta,» sõnas suurhaigla juht. Kliinikumi juhi sõnul  sõltub sellest infosüsteemist otseselt ravikvaliteet. «Aga kui meid ei taheta kuulda võtta, siis eks kirjutame paberile edasi,» lisas ta.

«Oleme sellesse e-tervise eduloosse kogu aeg natukene sapiselt suhtunud,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi juht Mart Einasto, kes ise kuulub e-tervise sihtasutuse nõukogusse. E-tervise lahenduste arendamisse on kulutatud suur hulk nii Eesti kui ka Euroopa maksumaksjate raha ning nüüd on hallata suur pidevalt täienev  andmebaas, kuid selle arendamiseks pole raha leitud. «Juba suure IT-süsteemi  haldamine maksab palju, aga selleks, et see oleks turvaline, tuleb seda pidevalt täiendada,» rääkis Einasto. Suurhaigla juhi sõnul ollakse Eestis harjutud, et kõik asjad tehakse põlve otsas ära, aga arendusteks raha ei leita. «Selle raha eest oleme imet teinud, aga kõik on oodanud rohkem,» tunnistab Einasto.

«Üks, kes neid ootusi on üles kütnud, on (sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler-toim) Ain Aaviksoo ise, aga ega tal ka seda raha pole kuskilt anda,» lisas Einasto.

Üheks e-tervise probleemide põhjuseks  on suurhaigla juhi hinnangul ka asjaolu, et seni on e-tervise sihtasutus tellinud n-ö keskseid lahendusi. «Aga need liidestumised, mida kasutavad pere- või hambaarstid, haiglad, on igaühe enda mure ja selleks ei ole raha leitud,» rääkis Einasto.

Sotsiaalministeerium on üksjagu allasutuste IT-arendusi koondanud enda juurde ja kuigi Einsato sõnul on ka temal masendavaid näiteid, kuidas tsentraliseerides asjad ei lähe mitte paremaks, vaid pigem halvenevad, siis päris skeptiline ta uue loodava tervise ja heaolu infokeskuse suhtes ei ole. «Kui tegu on riigi hallatava asutusega, kuhu ei ole «pahasid» haiglaid (e-tervise sihtasutuse üheks  kaasatud, ja nad saavad parema rahastuse, et seda teha korralikult, mitte põlve otsas, siis ma loodan sellele,» sõnas Einasto.  Ta lisas, et seejuures ei tohi ära unustada, et ka kulud kasvavad ja sellega tuleb ka arvestada.  Samas pole Einasto sõnul seni veel  selge, kust vajalik lisaraha leitakse.

«E-tervise sihtasutus on tervise infosüsteemi arendamisega loonud maailmas tähelepanu väärinud turvalise platvormi terviseandmete vahendamiseks ja oli oluline koostööplatvorm süsteemi kokkuleppimisel,» ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri Ain Aaviksoo sihtasutuse sulgemisest teavitanud pressiteates. Samas teates on ka kirjas, et kuna sihtasutuse nõukogus praegu esindatud palju erinevaid tervishoiuteenuse osutajaid, toob see  endaga sageli kaasa ohu huvide konfliktiks ja piirab asutuse tulemuslikkust. «Nüüd on järgmise etapi e-teenuste arendamiseks vaja uut lähenemist, kus igal osalisel peab olema selge roll ja vastutus,» ütles Aaviksoo.

Tagasi üles