/nginx/o/2016/10/18/5971857t1ha493.jpg)
Postimehe lugejate andmetel on Läti sotsiaalmeedia kihevile ajanud Coxsackie-viirus hakanud hiljuti levima ka Eestis. Perearst dr Andri Meriloo ja proviisor Merle Niglase sõnul ei ole Coxsackie-viiruse vastu olemas küll eraldi ravi, kuid abi võib olla mitmetest haigusnähte leevendavatest vahenditest.
Haapsalu perearst dr Meriloo sõnul on Coxsackie-viirusega tõenäoliselt kokku puutunud enamik Eesti perearste, sest aeg-ajalt seda enteroviiruste hulka kuuluvat haigustekitajat ikka levib. Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused, millesse terviseameti andmetel haigestuvad sagedamini lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud.
Lugejad andsid tagasisidet
«Villitõve saime septembri teises pooles lasteaiast ja põdesime läbi terve perega,» kommenteeris Postimehe lugeja Mari (nimi muudetud). «Kõigepealt tuli kõrge palavik kolmeaastasel ja villid alles mõni päev hiljem. Esialgu arvasime, et tegemist on tuulerõugetega kuid siis hakkasi täpiliseks minema ka kõik täiskasvanud, kelle tuulerõuged põetud. Viimasena muutus täpiliseks üheaastane põnn.»
Perearstikeskusest öeldi Mari sõnul, et tegemist on «suu- ja sõrataudiga» ehk enteroviirusega ning kümme päeva esimeste sümptomite tekkimisest ei tohiks tööle, kooli ega lasteaeda minna. «Selleks nädalavahetuseks, kui me terve perega täpilised-villilised olime, olime plaaninud meie kodus ka minu ema 70 juubeli. Kuna esialgne diagnoos oli tuulerõuged, siis mõtlesime seda ikka pidada. Kui me aga järjest täpilisemaks läksime ning kõik koos järjest rohkem sügelema hakkasime, siis tekkis ka kõigil sugulastel järsku muid ootamatuid tegemisi ning juubel tuli mitu nädalat edasi lükata,» meenutas Mari.
Tema pere ravis end tsinksalvi ja palavikurohtudega, kuid söögiks olid viimasel hetkel ärajäänud juubeli toidud. «Meil oli ohtralt torti, šampust, sealiha ja kartulisalatit, nii et tegelikult polnud haige olemisel väga vigagi. Hoidsime abikaasaga kordamööda lapsi ja tegime kodust tööd,» rääkis Mari.
Nii hiljutisest kui varasemast haigestumisest on Facebooki vahendusel teada andnud teisedki lugejad, kes on sarnaselt Läti sotsiaalmeedias levivale infole öelnud, et haigus levib lasteaias, sellega kaasnevad sügelevad villid ja pärast haigust tuli lastel ka osa küüsi ära. Ämmaemandate Nõuandetelefoni 12252 ühe avaja, Liina Normeti sõnul on küünte lahtitulemine siiski üsna ebatavaline Coxsackie-viirusega kaasnev nähtus, küll aga võib öelda, et sellega nakatumine võib toimuda üsna kergesti. Näiteks pöördus ämmaemandate nõuandetelefonile hiljuti üks rase naine, kes sai nakkuse sõbranna lapse suus olnud ville tohterdades.
Võib olla eluohtlik
Sõltuvalt viiruse serotüübist võib Coxsackie-viirus põhjustada väga erineva kliinilise pildiga haigusi. Sageli kulgeb viiruse põhjustatud haigus kas kergete gripisarnaste nähtudega või sootuks haigusnähtudeta. Kui haigusnähud ilmnevad, siis on haigusel tavaliselt äge algus. Viirusega nakatunud inimesel tõuseb sel juhul kuni 38°C palavik, enesetunne muutub halvaks, tekkivad iiveldus ja oksendamine. Kehale võivad ilmuda ka punased villidega laigud, mille sügelemine ja katki kraapimine soodustavad nakkuse edasikandumist. Haigus kestab seitse kuni kümme päeva ja tavaliselt ei jää sellest hiljem märkigi, kuid hullemal juhul võib haigus lõppeda ka surmaga. Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel.
Nii dr Meriloo kui Normeti sõnul võib Coxsackie-viirus olla ohtlik rasedatele. «Tegime just ühele rasedale Coxsackie testi. Tema vanemad lapsed põdesid seda haigust, kuid tulemused näitasid õnneks, et tema haigestunud ei ole. Nii nagu punetised ja mõned teisedki haigused, võib Coxsackie-viirus põhjustada loote väärarenguid ja raseduse katkemist,» selgitas dr Meriloo. Normeti sõnul võib tagajärjeks olla ka enneaegne sünnitus või loote hukkumine. Mõningate allikate põhjal võib Coxsackie-viirus põhjustada ka lapsel kaasasündinud südamerikkeid või urogenitaaltrakti väärarenguid
«Coxsackie-viirusega nakatumine on raseduse ajal ohtlik vaid siis, kui viirus on võimeline läbima platsentaarbarjääri. See võimalus on tavaliselt väike ja sõltub viiruse serotüübist,» selgitas Normet. Eriti ohtlik võib Coxsackie-viirus tema sõnul olla siis, kui lapseootel naine nakatub sellega raseduse lõpunädalatel, sest siis on suurem ka loote nakatumise ja vastsündinu haigestumise risk. «Viiruse ülekandumise võimalus emalt lapsele on kirjanduse andmetel 30– 50 protsenti. Nakatumine võib toimuda kokkupuutel ema eritistega vaginaalse sünnituse käigus, vere kaudu või kokkupuutel ema ülemiste hingamisteede sekreediga,» lisas Normet.
Tema hinnangul ei ole seni ämmaemandate nõuandetelefonilt tavapärasest rohkem Coxsackie-viiruse kohta nõu küsitud, kuid mõned pöördujad siiski on olnud. Kuna Coxsackie-viirus kuulub enteroviiruste hulka, siis terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul seda eraldi ei registreerita, mistõttu ei ole ka teada, kui palju Eesti inimesi selle viirusega praegu on nakatunud. Coxsackie-viirusega seoses võib aeg-ajalt esineda haiguspuhanguid. Enteroviiruste peiteaeg on tavaliselt kolm kuni kümme päeva.
Eraldi ravi ei ole
«Eriravi Coxsackie-viiruse vastu ei ole,» rääkis dr Meriloo. «Löövetega lastele kirjutame välja sügelemise vastaseid tilku, soovitame kasutada palavikku langetavaid preparaate ja palju juua,» lisas ta. Naha sügelust aitavad tema sõnul vähendada allergiavastased tilgad.
«Coxsackie viiruse korral kurdavad inimesed valu ja kõrge palaviku üle, mille vastu aitab paratsetamool või ibuprofeen,» lisas Apotheka proviisor Merle Niglas. «Kui kaelavalu, tugev peavalu ja kõrge palavik kestab kauem kui kolm päeva, on kindlasti vaja suhelda arstiga,» rõhutas ta.
Kehale tekkivate villide sügelust aitavad ka Niglase sõnul vähendada allergiaravimid – vastavalt vanusele leiab apteegist tilgad, lahuse või tabletid. Sügeleva villilise lööbe korral soovitab apteeker appi võtta tooted, mida kasutatakse ka tuulerõugete raviks. Osa Coxsackie-viiruse korral aitavatest ravimitest saab apteegist osta vaid perearsti retseptiga, osa on saadaval ka käsimüügis.
Kasutada võiks näiteks jahutava efektiga PoxClin vahtu, mida kasutatakse tuulerõugetest põhjustatud ärrituse, sügeluse, põletustunde ja tundlikkuse leevendamiseks. «Jahutav ja nahka rahustav toime on suurem, kui vahtu hoida külmkapis. Vahtu sobib jätkuvalt kasutada ka siis, kui täppidel on koorikud peal,» rääkis Niglas. Samas sobivad tema sõnul ka erinevad antiseptilised dekspantenooli sisaldavad niisutavad kreemid ja salvid. Koorikuid pehmendavalt mõjub ka taruvaigu ja mesilasvahaga Kriimusalv.
«Vesiville võib tupsutada ka teepuuõliga, vajadusel võib seda veidi lahjendada, kui lõhn lapse jaoks liiga intensiivne tundub. Samuti kuivatab ville antimikroobse toimega saialilletinktuur. Hästi toimivad ka erinevad antiseptilised spreid nagu Cutasept ja Pharmacare,» soovitas apteeker. Suhu ja limaskestadele tekkivate villide korral leiab Niglase sõnul apteegist lidokaiini ja kummeliekstraktiga suuõõne- ja igemegeele ning teisi tooteid spetsiaalselt suuõõne haavanditele. Leevendust võib tuua ka astelpajuõli.
Korralik hügieen aitab vältida
«Igasuguste nakkushaiguste vältimiseks on tark hoida käed puhtad nii kodus, koolis, restoranis kui ka kõikjal mujal,» rääkis Niglas. «Kui pesta käsi sooja vee ja seebiga 15 sekundit, väheneb neil võõra mikrofloora hulk kümme korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda.»
Kõige sagedamini unustatakse Niglase sõnul hõõruda seepi pöidlapealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele. Korralikult tuleks pesta ka sõrmuste alla jäävat nahka, sest muidu hakkavad seal niiskuses bakterid paljunema. Seep tuleks voolava vee all maha loputada sõrmedest küünarnukkideni.
Kui käsi vee ja seebiga pesta ei ole võimalik, soovitab Niglas kasutada antiseptilisi vahendeid, mille valik on lai: olemas on spreid, geelid ja salvrätikud. «Sobiva toote peaks leidma nii lastele koolikotti kontorisahtlisse kui ka kõige pisemasse käekotti,» rääkis apteeker.
Faktid
Enteroviirusega nakatumine võib väljenduda järgmiste haigustena:
Coxsackie-viirusega kaasnevad sümptomid:
NB! Kõiki sümptomeid ei pruugi esineda.
/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)