Puust ja punaseks: miks tekib valu ning kuidas sellest vabaneda

Peavalu võib rikkuda une.

FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/PA Images/Scanpix

Olgu valu terav või tuim – ebameeldiv on see igal juhul. Ehkki valu on keha kaitsereaktsioon, viib selle kannatamine organismi stressiseisundisse, mistõttu tuleks valuga kohe võitlema asuda, kirjutab Apotheka proviisor Liis Kruus.

Valu on haiguste oluline sümptom ning sagedaseim põhjus, mis viib arsti poole pöördumiseni. Eristada võib ägedat ja kroonilist valu. Äge valu lõpeb tavaliselt kiiresti pärast tekkimist või valuvaigistite võtmist.

Äge valu tekib näiteks operatsiooni või trauma järgselt ning sellele on iseloomulik pulsi kiirenemine ja südame löögimahu suurenemine. Selline valu sunnib inimest puhkama, olles seega organismi kaitsev tegur.

Äge valu võib üle minna ka krooniliseks valuks, mis kestab kauem kui on oodatav aeg paranemiseks või on seotud süveneva kroonilise haigusega. Kroonilise valuga võivad kaasneda lisasümptomid (masendus, unehäired, aktiivsuse langus). See valu võib ravile alluda halvasti, mõjutades igapäevaelu ja pärssides sotsiaalset aktiivsust.

Erinevad valud

Peavalu on seotud erinevate veresoonte ja närvide ärritusega ajus. Peavalu on kõige levinum valuga apteeki pöördumise põhjus. Enamasti on tegu pingetüüpi valuga, mille kutsub esile stressist, pingeline olukorrast või hoopiski pingelangus. Pingepeavalu allub üldiselt hästi valuvaigistitele ning selle ennetamiseks tuleb püüda pingeid maandada.

Migreen on teine sage peavalu põhjus. Selle korral võib kaasneda iiveldus, oksendamine, nägemishäired. Valu on pulseeriv ja koondub tihtipeale ühele poole pead. Valu on enamasti keskmise tugevusega või tugev.

Kergema hambavalu leevendamiseks sobivad käsimüügiravimid. Kui tegemist kaariese, hambajuure- või närvipõletikust tingitud valuga, peab esimesel võimalusel arsti poole pöörduma.

Kurguvalu sagedasem põhjus on viirushaigus, mille esimesed sümptomid on kipitustunne kurgus ning valu neelamisel. Viirusest põhjustatud kurguvaluga kaasneb tavaliselt ka nohu ja köha. Angiin on kurgumandlipõletik, millega kaasneb tavaliselt palavik ja külmavärinad. Kurguvalu leevendamiseks sobivad kurgukommid, imemistabletid, kurgupihustid, siirupid ja tilgad ning ka suukaudsed lokaalselt valu vaigistavad tabletid.

Liigesevalu annab endast märku liigesekulumise, -põletiku, reuma, osteoporoosi ja ka tavalise viirushaiguse korral. Kindlalt tuleb selgeks teha valu põhjus - kergemate põhjuste korral on abi käsimüügiravimitest. Abi võib saada looduslikke toimeaineid ning valuvaigisteid sisaldavatest kreemidest ja salvidest. Ka füsioteraapial ja liikumisel on valu vähendamisel oluline roll. Tablettidele võiks võimalusel eelistada pigem pealemääritavaid tooteid.

Menstruatsioonivalu korral on üldiselt abi käsimüügis olevatest valuvastastest ravimitest. Abiks on ka soojenduskotid.

Mao ülihappesuse ja valu korral on kasutusel omeprasooli ja pantoprasooli sisaldavad ravimid.

Gaasivalude ja seedeprobleemide korral on abiks simetikooni sisaldavatest kapslitest, hästi toimivad ka piparmündiõli sisaldavad kapslid.

Ootamatute vigastuste korral tuleb esmaabina meeles pidada kõrgema asendi ja sideme olulisust. Lihas- ja liigesevalude korral tuleks tablettidele eelistada pigem pealemääritavaid tooteid.

Igale valule oma toimeaine

Valul võib olla sadu põhjuseid. Kui valu jääb kestma pikemaks ajaks, tuleb täpsemaks diagnoosiks pöörduda arsti poole. Igale valule ei sobi üks ja sama valuvaigisti, tihtipeale polegi vaja tabletti, vaid hoopis kompressi, massaaži või puhkust ja und. Õige abi saamisel annavad nõu arst või apteeker. Kindlasti tuleb selgitada, mis täpselt ja kuidas valutab, milliseid ravimeid kasutatakse ja kas on kaasuvaid haiguseid. See on oluline õige valuvaigisti valimisel ning omavahel mittesobivate ravimite välistamisel.

Kui on vaja valuvastaseid käsimüügiravimeid, siis paratsetamool on esmavalik nõrga ja mõõduka valu korral ning sobib hästi ka palavikualandajaks. Suur osa n.-ö. gripiteedest sisaldavad juba tugevas annuses paratsetamooli, mistõttu neid juues valuvaigistit juurde ei tohiks võtta.

Ibuprofeen on enim kasutatav ravim nõrga ja mõõduka valu korral. Kõrvaltoimed on eelkõige seedetraktiga seonduvad. Samuti peab olema ettevaatlik neeru- ja südamehaiguste korral.

Aspiriinil on valuvastane ja palavikku alandav toime, kuid seda kasutatakse tänapäeval rohkem verevedeldajana. Viimase korral kasutatakse aspiriini oluliselt väiksemas doosis kui valu vaigistamiseks.

Leidub ka paratsetamool koos kodeiini või kofeiiniga. Kodeiin on nõrk opioidne valuvaigisti, mis omab mõõdukat valuvaigistavat ja nõrka köhapärssivat toimet. Kodeiini võib lühiajaliselt kasutada üle 12-aastastel lastel mõõduka valu raviks, mida teised valuvaigistid, nagu paratsetamool või ibuprofeen üksi, ei leevenda. Kodeiini kasutamisega võib kaasneda hingamise pärssimise oht, seega võib seda kasutada ainult lühiajaliselt väikseimas toimivas annuses ja ettevaatusega. Kofeiini käsitletakse kui ravimi valuvaigistavat toimet suurendavat komponenti tänu selle stimuleerivale toimele kesknärvisüsteemis, mis aitab vähendada valuga seonduvat masendust.

Valuvaigistit ei tohi võtta «igaks juhuks»

Enamik Eestis müügil olevatest valuvaigistitest on saadaval tabletina. Ravimi valikul peaks vaatama toimeaine sisaldust ja tablettide koguarvu, sest müügil on erinevate brändide ravimeid, mille toimeaine sisaldus on tegelikult sama. Seega tasub eelistada soodsamat.

Leidub ka tavalisest kiirema toime algusega ja ägedale valule sobivaid lahustuvaid valuvaigisteid. Suposiidid ehk ravimküünlad on hea valik alla kaheaastaste laste valu ja palaviku korral. Natuke suurematele lastele sobivad valuvaigistit sisaldavad siirupid. Erilist tähelepanu peab annuse arvutamisele pöörama väikelaste ravimisel, sest täpsem on kasutada ravimit kehakaalu, mitte vanuse järgi.

Ravimite kõrval ei tohi unustada ka teisi ravivõtteid. Kasutusel on soojendavad ja jahutavad salvid ja looduslikud tooted, sooja- ja külmakotid ning elektrilised soojakotid. Hästi mõjuvad lõõgastavad protseduurid, piisav uni ja meeleolu üleval hoidmine.

Valuvaigisteid ei tohi kindlasti «igaks juhuks» tarvitada. Kuigi uue põlvkonna valuvaigistid tekitavad seedetrakti vaevusi harvemini, pole paraku ka need seedetrakti kahjustavatest kõrvaltoimetest täielikult vabad.

Näiteks paratsetamoolil pole selliseid kõrvaltoimeid nagu on teada aspiriini, ibuprofeeni, diklofenaki ja teiste valuvaigistite puhul. Küll aga võib paratsetamool kahjustada maksa. Tavalises raviannuses paratsetamoolil maksale siiski toksilist toimet ei ole, selleks tuleb seda sisse võtta tunduvalt suurem annus. Kui on vajadus tarvitada ibuprofeeni ja teisi analoogseid mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, on seedetrakti kahjustuste ning võimalike kõrvaltoimete vältimiseks ja ennetamiseks abi omaprasooli või pantoprasooli sisaldavatest preparaatidest.

Tagasi üles