/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/10/18/5971857t1ha493.jpg)
Kuigi üle Eesti põevad lapsed Coxsakcie viirust, kinnitas terviseamet eile avalikult, et nende andmetel seda haigust Eestis ei ole. Miks see nii on, uuris Postimehe terviseportaal.
Terviseamet selgitab: miks ametlikult Eestis Coxsackie viirust ei esine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Terviseametile Eestis pole viimasel ajal haigestunutest teada andnud ükski tohter, nakkuskliinikusse ravile pole jõudnud ühtegi abivajajat, meie laboris on suudetud tabada üks Coxsakcie ja see on kõik,» teatas eile terviseamet oma Facebooki lehel.
Oma postituses seadis amet kahtluse alla ka seda teemat kommenteerinud arsti väite, et seda viirust esineb Eestis aastas u 200 korda. «Terviseamet ei oska öelda, millistele andmetele arst tugineb. Nakkushaiguste registreerimisega tegeleb terviseamet,» seisab ameti postituses.
Täna rääkis Tallinna lastehaigla lastearst Ülle Uustalu Postimehele , et kaheksa kuu jooksul on selle haiguse tõttu käinud ravil ligi sada last.
Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri põhjendas ameti väljaütlemisi sellega, et amet tugineb neile andmetele, millest neid teavitatakse kas arstide poolt või mis saabuvad laborites tehtud positiivsete leidude kaudu.
Ta lisas, et eraldada tuleb kahte asja - need on laboriteatis viiruse kinnituse kohta ja teatis nakkushaige kohta, mille edastab meile tervishoiuteenuse osutaja. «Meie statistikas on registreeritud erinevaid enteroviirusnakkusi, kuid konkreetse Coxsackie viirusest tingitud haigusjuhtudest teavet ei ole,» ütles Saluri.
Teavitama peaks Coxsackie puhul vähemalt puhangutest, näiteks laste kollektiivides, mis näitab, et tegu on suurema probleemiga. «Sellist infot samuti meieni jõudnud ei ole, mis andis ja annab meile jätkuvalt alust öelda, et selle viiruse levik ei ole Eestis hetkel probleem ja vanemad ei pea hirmu tundma,» teatas Saluri.
Ta möönis, et statistika ei ole kunagi 100 protsenti ja lõplik. «Sarlakite ja tuulerõugete puhul on teavitamise kohustus, aga kohustus ei tähenda veel, et info kõikide haigestunute osas terviseametini jõuab. Kõik haigestunud ei pöördu isegi arsti poole, nii et 100protsendilisest statistilisest usaldusväärsusest hetke kohta me rääkida kindlasti ei saa,» sõnas Saluri.
Seepärast vaatab amet alati lisaks tänastele andmetele trende, kas ja kui suured on muutused andmetes. « Coxsackie puhul ei ole silma hakanud mitte midagi erakorralist ja seda kinnitas taas ka dr Uustalu,» ütles Saluri.