Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud bakalaureusetööst selgub, et laste ülekaalulisuse põhjuseks võib sageli olla lapsevanemate madal haridustase.
Vanemate madal haridustase võib lapse tervisele karuteene teha
23. oktoober 2016, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tehnikaülikooli tudeng Marelle Linde analüüsis tervise arengu instituudi poolt 2013.–2015. aastal läbiviidud üleriigilise Eesti rahvastiku toitumise uuringu andmeid, et välja selgitada kahe- kuni üheksa-aastaste Eesti laste ülekaalulisuse ja rasvumise põhjused.
Tervise arengu instituudilt saadud andmetest valis Linde koos oma juhendaja, lastearst Ülle Einbergiga välja need riskifaktorid, mida peetakse üldiselt ülekaalulisuse tekkel kõige olulisemaks, et neid siis analüüsida. Ülekaalulisuse riski suurendavad eelkõige suure energiasisaldusega toidu ja joogi tarbimine ning vähene füüsiline aktiivsus, kuid ülekaalulisust soodustavad ka näiteks majandusliku heaolu kasv, linnastumine ja stress. Kokku analüüsis Linde programmis Microsoft Excel 860 lapse andmeid, kellest 534 olid kahe- kuni viieaastased.
Analüüsist selgus, et lapse kehamassiindeks on seotud leibkonna sissetulekuga ja vanemate haridustasemega. Põhjus on autori hinnangul tõenäoliselt selles, et kõrghariduseta lapsevanemad on tervisliku toitumisega vähem kursis kui kõrgharitud lapsevanemad. «Kõige suurem negatiivne üllatus oligi minu jaoks, et laste kehamassiindeks on seotud lapsevanemate haridustasemega,» rääkis Linde. «Tänapäeva Eestis ei ole keeruline leida adekvaatset infot või abi tervisliku kehakaalu säilitamiseks. Ka Tervise arengu instituut teeb palju tööd rahva teadlikkuse suurendamiseks ja tervisliku toitumise ja elustiili edendamiseks, kuid uuringust selgus, et madalama haridustasemega inimesed ei võta teadmisi omaks,» lisas ta.
Vanemate madal haritus ja väike sissetulek soodustavad Linde sõnul olukorda, kus laps toitub valesti ja toimub kõrvalekalle normaalsest kehamassiindeksist. Taskuraha saavad ja kulutavad maiustuste, karastusjookide ja näksimiste peale kõige rohkem ülekaalulised lapsed, seejärel normaalkaalulised ja rasvunud lapsed. «See võib kirjeldada olukorda, et rasvunud lapsed ja/või nende vanemad on teadvustanud lapse kaaluprobleemi ja võtnud kasutusele vastavad meetmed selle lahendamiseks,» arvas Linde.
«Uurimistööga saime uut infot Eesti väikelaste ülekaalu ja rasvumise kohta. Siiani on väga vähe andmeid eelkooliealiste laste kohta,» lisas uurimistöö juhendaja, lastearst Ülle Einberg. Peale haridustaseme ja ülekaalulisuse seose peaks tema hinnangul tähelepanu pöörama ka sellele, et mida vanemaks Eesti lapsed saavad, seda rohkem on nende seas rasvunuid ja ülekaalulisi. «Kaheaastaste hulgas oli ülekaalulisi ja rasvunudi 7,8 protsenti, kolmeaastaste hulgas 6,3 protsenti , nelja-aastastest hulgas 5,8 protsenti. Viieaastaste laste seas eristasime oli ka rasvunuid, keda oli 5,4 protsenti. Ülekaalulisi oli nende seas 9,8 protsenti ja vanuse tõustes kasvas ülekaaluliste ja rasvunud laste osakaal. Uuringust selgus, et näiteks iga kolmanda kaheksa-aastase lapse kehamassiindeks on üle normi,» tõi Einberg näiteid.
Tohtri sõnul puutub ta selle probleemiga pidevalt kokku: « Iga nädal tuleb minu vastuvõtule mitu ülekaalulist last. Esimest korda tullakse tavaliselt kuue- kuni seitsme aasta vanuses, kui kooliminek on ees. Selleks ajaks on lapse kehamassiindeks juba üle normi ja kehakaal üks kuni kolm aastat liiga palju kasvanud.»
Liiga palju suhkrut ja rasva
Uuringu põhjal on kõige rohkem suhkrut kahe- kuni nelja-aastaste ülekaaluliste laste ja viie- kuni üheksa-aastaste rasvunud laste toidus. «Sahharoosi, glükoosi ja fruktoosi toidust saamisel oli näha, et kõige suuremaid koguseid saavad ülekaalulised ja rasvunud lapsed,» selgitas Linde.
Ka magusate karastusjookide tarbimine on viie- kuni üheksa-aastaste seas seotud keha rasvasisaldust näitava kehamassiindeksiga: mida rohkem magusaid karastusjooke laps tarbib, seda ülekaalulisem ta on.
Suur probleem tundub uurimistöö põhjal lapsevanematel olevat toidurasvadega. Analüüsist selgus, et kahe- kuni üheksa-aastased lapsed saavad keskmiselt rohkem küllastunud rasvhappeid kui riiklikes toitumissoovitustes ette nähtud ning polüküllastumata rasvhapete osakaal on pea kõigil liiga madal. Ka transrasvhappeid ja kolesterooli saavad toidust kõige enam viie- kuni üheksa-aastased rasvunud lapsed. Lapsed, keda ülekaal ei kimbuta, saavad tavaliselt võrdselt küllastumata ja küllastunud rasvhappeid.
Pea igas vanuserühmas on probleem ekraani taga veedetud aeg. «Viie- kuni üheksa-aastaste seas on selge trend, et kehamassiindeks kasvab koos ekraani taga veedetud ajaga,» rõhutas Linde. Einbergi sõnul on kahe- kuni nelja-aastaste laste soovituslik maksimaalne ekraaniaeg 60 minutit ja viie- kuni üheksa-aastastel lastel on see kuni 120 minutit päevas.
Ennetamine on väga oluline
«Paljud lapsevanemad ei teadvusta probleemi. Nad kas ei ole teadlikud või ei taha tunnistada lapse ülekaalu,» rääkis Einberg. Seda kinnitab ka Linde uuring, kust selgus, et vaid 30 ülekaalulise lapse vanemat 103st tõdesid, et laps peaks kaalu langetama ja neist kõigist üheksa teadsid, et tegu on ülekaaluga. 43 rasvunud lapse vanemast teadsid ainult neli, et laps on palju ülekaaluline ning sellega tuleb midagi ette võtta.
«Kui laps on ülekaaluline ja suure söögiisuga, siis tuleb tegutseda. Lapse toitumist ja liikumist peab muutma nii, et laps kasutaks toiduga saadud kalorid ja ei tekiks lisakilosid. Igal lapsel peaks olema vähemalt üks liikumisega seotud huvitegevus, näiteks ujumine, võimlemine, tantsimine või lauluring liikumisega. Laps tuleb viia trenni enne kui ta on ülekaaluline, igale lapsele tuleks leida tema jaoks meeldiv liikumisharrastus,» rõhutas Einberg.
«Terviseriskide vältimiseks peaksid vanemad hakkama jälgima lapse harjumusi ja eelistusi juba varajases eas ning selgitama vastavalt toitumis- ja liikumissoovitustele tervisliku eluviisi põhimõtteid. Kui juba WHO räägib laste ülekaalulisusest ja rasvumisest kui globaalselt kriitilisest probleemist, oleme kuskil väga suure vea teinud,» rõhutas Linde. Ta tõdes, et ka tema uurimistöö alusel ei saa öelda, mis on ülekaalu ja rasvumise tegelikud probleemid, sest tegemist on väga keerulise ja mitmetahulise probleemiga.
Selleks, et tulevikus väheneks ülekaaluliste laste arv, on Einbergi hinnangul vaja alustada ennetustegevusega juba kahe- kuni nelja-aastaste laste seas. Väga tähtis on jälgida toidule lisatavat suhkrukogust ja küllastunud rasvade hulka. «Lastele tuleb ikka ja jälle rääkida puu-ja köögiviljade headest omadustest ja julgustada lapsi neid sööma. Lastevanemate tähelepanu tuleb juhtida toitudele, mis sisaldavad peidetud rasva ja suhkrut, nagu näiteks pirukad ja koogid, mis annavad palju kaloreid,» soovitas Einberg.
Tervise arengu instituudi üleriigiline Eesti rahvastiku toitumise uuring sai teoks tänu Eesti teadusagentuuri Euroopa regionaalarengu fondi programmile TerVE, Euroopa toiduohutusametile ja maaeluministeeriumile.