Uuring paljastab karmi tõe: ravimiettevõtted soodustavad ohtlike bakterite levikut

Üha rohkem on baktereid, mille vastu suur osa antibiootikume ei aita. Foto: Panther Media/Scanpix

Hiljuti leidsid teadlased India ravimiettevõtete reoveest baktereid, mille vastu ei aita peaaegu ükski antibiootikum.

Farmaatsiafirma Aurobindo teenib ravimitega miljardeid, vahendab Tagesschau. See ettevõte toodab kõikjal maailmas müüdavaid ravimeid India metropolist Hyderabadist 80 kilomeetri kaugusel Polepallys. Ühel pool müüri toodetakse antibiootikume, teisel pool aga voolab tänavast alla rohekas vedelik, mis moodustab siin-seal poriloike. Hiljuti tehtud uuring näitas, et selles rohekas vees on ohtlikke baktereid, mille vastu antibiootikumid ei aita.

Kuid ka teistest Indias asuvatest antibiootikumide tootmise kohtadest võetud proovide tulemused olid sarnased. Just seda olid oletanud ka proove võtnud keskkonnaaktivistid, sest viimastel aastatel on teadlased farmaatsiatehaste reoveest leidnud ravimijääke, mida on keskkonda sattunud tonnideviisi. See on aga suurepäraseks paljunemiskohaks bakteritele, kes kohanevad seal ravimiga ja muutuvad selle suhtes resistentseks. See tähendab, et ravim ei mõju neile ka siis, kui seda kasutatakse haigestunud inimese ravimiseks.

Kuigi ka varem on oletatud, et just ravimiettevõtete reovesi võib olla bakterite resistentsuse üks kõige olulisem põhjus, on hiljutine uuring esimene, mis seda ka üheselt tõestab. Teadlased leidsid 34st uuritud proovist 16 mitmete antibiootikumide suhtes resistentseid baktereid.

Teadlased tegid katseid kuue erineva antibiootikumiga, mida Indias suures koguses toodetakse. Kõigi nende ravimite suhtes resistentseid baktereid leiti neljast proovist, kaasa arvates Aurobindo reoveest. Kuid on vaid aja küsimus, mil need bakterid sealt levima hakkavad, sest tegemist on kolibakteritega. Kui tavaliselt kuuluvad kolibakterid inimese sooleelustikku, siis osa neist põhjustavad haigusi ja võivad joogivee ja loomade kaudu väga kiiresti inimestele levida.

Antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid on ühinenud rahvaste organisatsiooni hinnangul praegu maailmas üks suurimaid ohte. Selliste bakteritega nakatunuid on tavalisest raskem ravida ja võib ka juhtuda, et patsient sureb enne sobiva ravi leidmist. Eriti hull on olukord Indias, kus hiljutise uuringu põhjal sureb antibiootikumide suhtes resistentete bakterite tõttu aastas peaaegu 60 000 imikut. Terves maailmas hukkub sel põhjusel igal aastal ligikaudu 700 000 inimest. Kardetakse, et see arv tõuseb tulevikus veelgi.

Olulist rolli mängivad siinkohal ravimiettevõtted, kes lasevad tootmisjäägid filtreerimata vette, kuid praegu on selle tegevuse lõpetamiseks väga vähe ette võetud. Riiklikud ravimiametid kontrollivad Euroopas vaid ravimite kvaliteeti, mitte seda, kas nende tootja ka keskkonnanõuetest kinni peab.

Keskkonnakaitse ja sotsiaalse õigluse eest võitlev sihtasutuse Changing Markets kampaaniajuhi Natasha Hurley sõnul peaksid muutuste eest võitlema hakkama haigekassad terves maailmas. Haigekassad peaksid tema hinnangul keskkonda saastavad ettevõtted musta nimekirja kandma, mis tähendaks, et neilt ravimeid ei ostetaks.