Insuldi tõttu sureb Eestis aina vähem inimesi

Insult tekib järsku ning selle haiguse sümptomeid tasub teada. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi insulti haigestumine püsib Eesti enam-vähem samal tasemel, on insulti suremus Eestis aastatega oluliselt langenud.

Kui 2008. aastal suri insulti 1575 inimest, siis 2013. aastal 1208 ning 2015. aastal 856 inimest, tõi neuroloog Janika Kõrv teates välja. Üheks oluliseks põhjuseks on tema hinnangul erakorralise meditsiini ja haiglate vaheline koostöö insuldi kiirel diagnoosimisel ja ravi rakendamisel.

«Insuldi üks põhjus on ajuveresoone lõhkemine, mille tulemus on verevalum ajus. Enamik insultidest on aga põhjustatud ajuveresoone ummistusest verehüübe ehk trombi tõttu – seda kutsutakse ajuinfarktiks. Trombi tõttu ei saa närvirakud enam energiat ning lakkavad töötamast,» selgitas Kõrv.

Ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult. Tegemist on ägeda haigusega, millesse haigestub Eestis 5000 inimest aastas.

Insulti võib haigestuda igaüks. Insuldi ennetamiseks tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholist, toituda tervislikult ning olla füüsiliselt aktiivne. Insuldi tekkimist soodustavad mitmed tegurid ja haigused, mis on ravitavad – näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres ja kodade virvendusarütmia (üks südame rütmihäiretest). Kuna eelpool nimetatud haiguste ravi on elukestev, on heade ravitulemuste saamiseks oluline patsiendi ja arsti väga hea koostöö nii haiguse ja sellest tulenevate ohtude selgitamisel kui ka erinevate ravivõimaluste vaagimisel.