Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haigekassa rahahäda lükkab vajalikud operatsioonid kaugesse tulevikku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paljud hädalised peavad ootama aastaid enne endoproteesimisele pääsemist.
Paljud hädalised peavad ootama aastaid enne endoproteesimisele pääsemist. Foto: Margus Ansu

Eesti ortopeedid on mures, et alarahastuse tõttu peavad tuhanded inimesed ootama plaanilist liigesevahetamise operatsiooni märgatavalt kauem, kui reeglid ette näevad.

«Kirjutame murega, sest viimasel ajal laialdast kõlapinda leidnud haigekassa eelarve ülekulu on seadnud meditsiini erinevad valdkonnad raskete valikute ette. Löögi alla on sattunud ka liigeshaiguste plaaniline operatiivne ravi,» pöördus sotsiaalministeeriumi poole traumatoloogida-ortopeedide selts.

Liigeste endoproteesimiste järjekord  on arstide kinnitusel  viimastel aastatel drastiliselt kasvanud, samas kui ravijuhtude arv on vähenenud kümme protsenti.

Eestis tehakse kokku ligikaudu 2700 liigese täielikku asendusoperatsiooni aastas, mis pole arstide kinnitusel ravijärjekordade vähenemiseks enam ammu piisav. «Esmaste plaaniliste liigesasendusoperatsioonide arv on tegelikkuses veelgi väiksem, sest kuni 15 protsenti endoproteesijuhtudest toimuvad erakorraliselt seoses reieluukaela murdude kaasaegse ravikäsitlusega,» seisab pöördumises.

Samuti on peale 20-aastast Eesti endoproteesi-kogemust samas suurusjärgus suurenenud ka vältimatute ja kallite kordus- ehk revisioonendoproteesimiste arv. 

Ortopeedide kinnitusel on liigesasendusoperatsioonide koguarv Eestis peaaegu poole väiksem Euroopa keskmistest näitajatest. Hinnanguliselt on Eestis puusa- ja põlveliigese endoproteesi ootel juba üle 10 000 haige, mis seniste ravimahtude juures tähendab üle kolmeaastast ravijärjekorda.

«Meenutame, et Eesti Haigekassa on kehtestanud ka sellistele liigesoperatsioonidele maksimummäärana kuni  1,5-aastase ooteaja,» kirjutavad arstid.

Ortopeedid heidavad ette, et haigekassa ei kasuta endoproteerimise vajaduse hindamisel elektroonses andmekogus olevat infot, vaid eelistab teha raviasutustele ravijärjekordade kohta üldpäringuid.

«Haiglate ravikvaliteedijuhid on haigekassale andmeid edastades lähtunud pigem ajalisest ressursist (esimene vaba aeg haiglainfos), mitte rahalisest võimekusest. Selline moonutatud info ravijärjekordadest kajastub kahjuks ka haigekassa kodulehel,» seisab kirjas.

Haigekassa andmetel saaks 6,5 miljoni euroga suurte liigeste endoproteesimise järjekorda lühendada kuue kuu võrra.

Tagasi üles