Tartu teadlaste uuring aitab paremini mõista, miks tekkib Wolframi sündroomi nime kandev geneetiline haigus, mis paneb rakud end õgima ja ennustab patsiendi oodaravaks elueaks umbes 30 aastat.
Tartu teadlaste avastus võib aidata ka närvihaigeid
Tänavu suvel avaldasid Tartu ülikooli teadlased molekulaarse toksikoloogia professori Allen Kaasiku juhtimisel teadusajakirjas Plos Biology uudse uuringu, mis näitab, et Wolframi sündroomiga kaasneb rakkude autofaagia ehk eneseõgimise protsessi aktiveerimine, mis viib närvirakkudes ehk neuronites energiat tootvate mitokondrite ärasöömiseni, vahendab ERRi teadusportaal Novaator.
Wolframi sündroomi põdevatel inimestel on puudulik volframiini geen (WFS1), mis haiguslikult muutununa põhjustab kahte tüüpi diabeeti, võib inimese kurdiks ja pimedaks jätta ning põhjustada ka meeleolu- ja psüühikahäireid.
Tartu teadlaste avastatud seos aitab mõista haruldase Wolframi sündroomiga kaasnevaid muutusi ajus ning näitab, et mitokondrid võivad rolli mängida ka depressiooni, ärevushäirete ja teistegi neuropsühhiaatriliste haiguste väljakujunemisel.
Avatus võib aidata tulevikus välja töötada tõhusa ravi nii Wolframi sündroomi kui teistegi närvidega seotud haiguste vastu.