Meedikud on kimpus patsientide ohjeldamisega

Üks patsiendi ohjeldamise ekstreemne võte, mida maailmas aeg-ajalt kasutatakse, on inimese sidumine voodi külge.

FOTO: Esteban Felix/AP/Scanpix

Ida-Viru keskhaigla sügiskonverentsi põletavam teema oli patsientide ohjeldamine, mida seadus keelab, kuid haiglad peavad aeg-ajalt vältimatu abi osutamiseks möödapääsmatuks.

«Me puutume üsna sageli kokku probleemiga, kus eakas vajab tervishoiuteenust, aga somaatiliste haiguste või vananemise tõttu ei ole ta vaimselt alati sellisel tasemel, et saaks aru selle vajalikkusest,» rääkis Ida-Viru keskhaigla ülemarst Aime Keis ajalehele Põhjarannik. Tema sõnul tekib sellistes olukordades küsimus, kuidas saab inimesele osutada seadusega ettenähtud vältimatut abi, kui inimene on sellele füüsiliselt vastu.

Meedikute sõnul ei ole Eesti seadusruumis selgelt öeldud, mida nad sel juhul teha võivad. Praegu on patsiendi ohjeldamine mõningatel tingimustel lubatud ainult psühhiaatriahaiglas, psühhiaatrilise abi osakonnas või kui patsient on suunatud kohtu määrusega erihoolekandele. Teistel juhtudel patsiente ohjeldades riskivad tervishoiutöötajad väärkohtlemise süüdistusega, mille meedik võib saada näiteks juhul, kui leaib, et ainus võimalus patsiendi rahustamiseks on tema voodi külge sidumine.

Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku ülemõde Reet Tohvre sõnul ei ole patsientide ohjeldamist täielikult vältida õnnestunud. Seetõttu oleks tervishoiutöötajatele, patsientidele ja nende lähedastele oleks Tohvre hinnangul parim, kui ohjeldamispoliitika oleks riiklikult reguleeritud, sest sellel on lisaks meditsiinilisele ka juriidilised ja eetilised aspekti:. «Ei ole õige panna kogu vastutust tervishoiutöötajatele, kes peavad keerulistes olukordades selle otsuse vastu võtma.»

Temaga oli nõus ka Tartu ülikooli kliinikumi traumatoloogia osakonna vanemarst-õppejõud Helgi Kolk. «Praegu lähtume oma eetilistest tõekspidamistest, ilma et oleks väga selgeid reegleid. Me ei ole sadistid ega taha inimesi piinata ega luku taha panna. See põletab meid ka ennast läbi, mistõttu ootame väga seaduslikku raami,» rääkis ta.

Tohvri sõnul on Tartu ülikooli kliinikum alustanud kolm korda juhendi kirjutamist patsientide ohjeldamise kohta. Kui aga õiguskantsler külastas Jõgeva hooldushaiglat ja tunnistas sealse sisemise regulatsiooni õigustühiseks, pandi ka kliinikumis pooleliolev juhend taas sahtlinurka.

Õiguskantsleri nõunik Eva Lillemaa nentis, et asutuses, kus patsientide ohjeldamine pole lubatud, ei tohi selleks olla ka juhist. Tema sõnul on meedikutele kõige olulisem tervisekaitse, juristidele vabaduspõhimõte. Nende vahel tulekski leida tasakaal.

«Mul on hea meel, et patsientide ohjeldamisest ei sosistata enam nurga taga, vaid sellest on hakatud avalikult rääkima, ükskõik kui ebameeldiv see on,» rääkis sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Ots-Vaik. Tema sõnul on ministeerium probleemist teadlik, aga ei tea selle ulatust, sest pooltel juhtudel seda ei dokumenteerita.