Kõhunäärme haigus saab tihti alguse alkoholist

Alkoholi tarbimine liiga suurtes kogustes kahjustab kõhunääret. Foto: Yui Mok/PA Wire/PA Images/Scanpix

Pankreatiit ehk kõhunäärme põletik on üsna sageli esinev haigus, mida esineb keskmisest kolm korda sagedamini neil, kes kipuvad alkoholiga liiga palju sõbrustama.

Pankreatiit võib esinedes ägeda või kroonilise vormina, kirjutab Terviseuudised. Selle kõige sagedasemad tekkepõhjused on alkohol ja sapikivid. Ägedat pankreatiiti esineb aina sagedamini, mis on otseses seoses pidevalt suurenenud alkoholi tarvitamisega. 

Äge pankreatiit on järsku algav tugeva kõhuvaluga kulgev raske haigus, mis kestab lühikest aega ja võib täielikult paraneda. Ägeda pankreatiidi haigustunnuseks on äge vöökujuline ülakõhuvalu, millega enamasti kaasneb korduv ja kergendust mittetoov oksendamine.

Krooniline pankreatiit on aastaid kestev haigus, mille käigus pankrease ehk kõhunäärme kude pikkamööda hävib. Krooniline pankreatiit kujuneb pärast korduvat ägeda pankreatiidi põdemist. Oma olemuselt on see kõhunäärmekoe järkjärguline hävimine ja asendumine sidekoega.

Pankreas ehk kõhunääre on peensoolega ühenduses olev suur nääre. Kõhunääre toodab kahesuguseid aineid: ensüüme ehk fermente, mis liiguvad kõhunäärmejuha ehk pankreasejuha kaudu peensoolde, kus aitavad seedida toidus olevaid toitaineid ning hormoone (insuliini ja glükagooni), mis vereringe kaudu aitavad organismil kasutada energia tootmiseks vajalikku glükoosi (viinamarjasuhkur).

Tavaliselt muutuvad kõhunäärme ensüümid aktiivseks alles soolde jõudes. Kui ensüümid aktiviseeruvad juba näärme sees, hakkavad nad pankreast hävitama ning tekib äge pankreatiit ehk äge kõhunäärme põletik. Kõige sagedamini vallandub selline protsess sapikivitõve või rohke alkoholi tarvitamise, harvemini viirushaiguse, kõhupiirkonna traumade või mõnede ravimite tõttu. Alati ei saada haiguse tekkimise põhjust täpselt teada.

Krooniline pankreatiit algab ägeda pankreatiidina, kuid põletikud hakkavad korduma. Kõhunäärme kude hävib pikkamööda, asendub armkoega ning häirub ensüümide ja hormoonide tootmine. Kroonilise pankreatiidi tõttu võib tekkida ka diabeet.

Pankreatiidi diagnoosimiseks tehakse esmalt vere- ja uriinianalüüs, sest pankrease ensüümi amülaasi hulk tõuseb veres ja uriinis põletiku korral mitmekordseks. Ultraheliuuring võimaldab leida haiguse põhjuseid ja hinnata pankrease seisundit. Võidakse taha ka täpsemaid uuringuid, mis võimaldavad saada täpsema ülevaate inimese tervislikust seisundist.

Ägeda pankreatiidi ravi sõltub sellest, kui raske kõhunäärme põletikuga on tegemist. Põletiku ravi põhimõtteks on pankrease tegevuse täielik katkestamine. Sel juhul ei tohi inimene suu kaudu midagi süüa ega juua. Vajalikke toitaineid ja vedelikke antakse talle veeni kaudu. Mao tühjendamiseks ja oksendamise ärahoidmiseks pannakse nina kaudu makku peenike toru ehk sond. Vastavalt vajadusele toetatakse vereringet ja neerude tööd. Vajadusel kasutatakse ka valuvaigisteid, antibiootikume ja raskematel juhtudel ka kirurgilist ravi.

Kroonilise pankreatiidi ravi on suunatud valu vähendamisele valuvaigistite ja erinevate kirurgiliste meetodite abil ning seedimise toetamisele suu kaudu sissevõetavate kõhunäärme ensüümide abil. Kroonilise pankreatiidi korral on loobuda lõplikult ja täielikult ankoholist. Kuna see haigus põhjustab krooniliseks muutudes tervist ohustavat kõhnumist, siis tuleks selle põdejatel süüa neli kuni viis korda päevas piisavalt kalori rikasttoitu, mis sisaldab 30–35 kilokalorit kehakaalu kilogrammi kohta päevas.