Eesti tervishoiusüsteem kulutas 2009. aastal iga inimese kohta 724 eurot (11 335 krooni), mis oli üheksa eurot (140 krooni) vähem kui 2008. aastal. Omaosalusena kulus inimestel tervishoiule keskmiselt 147 eurot (2297 krooni) kohta, millest enamik läks ravimitele ning hambaravile.
Retseptiravimitele kulus aastas keskmiselt 73 (1138), käsimüügiravimitele 25 (392) ning hambaravile 20 eurot (306 krooni).
Inimeste omaosaluse kasv 2009. aastal tegelikult pidurdus - see kasvas 1,8 protsenti. 2008. aastal oli vastav näitaja 6,4 protsenti. Seejuures oli suurenemine tingitud meditsiinitoodetele tehtavate kulutuste kasvust, muude tervishoiuteenuste lõikes inimeste omaosalus vähenes.
Tervise Arengu Instituudi andmed näitavad, et ehkki tervishoiu kogukulude osakaal riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) jätkas ka 2009. aastal kasvamist ning moodustas 7 protsenti, siis tegelikult kulutused tervishoiule vähenesid 194 miljoni krooni (12,4 miljoni euro) võrra.
See on viimase kümne aasta kõrgeim osakaal SKT-st, samas oli selle suhtarvu kasv tingitud peaasjalikult SKT erakordsest, 13,9- protsendisest vähenemisest võrreldes eelneva aastaga.
«Suurim kulude langemise põhjus seisnes avaliku sektori tervishoiukulutuste vähenemises 33,9 miljoni euro (531 miljoni krooni) võrra ehk 4,4 protsenti. Sealhulgas tegid valitsuse kulutused läbi kõige suurema languse, vähenedes üle 27,3 miljoni euro (427 miljoni krooni) ehk 24,2 protsenti,» selgitas Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Eigo.
Erasektori tervishoiukulud jäid võrreldes 2008. aastaga suhteliselt sarnasele tasemele. Eigo sõnul oli see tendents kontrastiks 2008. aastale, kus majanduslangusest tingituna erasektori kulutuste kasv pidurdus, ent samal ajal jätkasid avaliku sektori tervishoiu kogukulud kasvamist languse eelse tempoga.
Tervishoiuteenuste lõikes vähenesid kõige enam kulutused aktiivravile - 17,6 miljonit eurot (275 miljonit krooni) ehk 3,5 protsenti. Protsentuaalselt alanesid kõige enam taastusravi kulutused - 21,1 protsenti ehk 5,2 miljonit eurot (81 miljonit krooni).
Samal ajal suurenes oluliselt meditsiinitoodete tarbimine, kasvades 2008. aastaga võrreldes 15,7 miljonit eurot (246 miljonit krooni) ehk 6,7 protsenti. Kasv oli tingitud oluliselt suurenenud retseptiravimite müügist, millele tehtavad kulutused suurenesid 22,9 miljoni euro (358 miljoni krooni) võrra ehk 14 protsenti.
2009. aastat iseloomustab veel mõningate tervishoiuteenuste kasutamise langus, näiteks vähenes ambulatoorsete vastuvõttude arv võrreldes eelneva aastaga 3,8 protsenti ja haiglaravil viibimiste arv 4,6 protsenti. Samas päevaravil viibimiste ning kiirabi poolt abisaanute arv jäi 2008. aasta tasemele.
Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise.
Esmased numbrid 2010. aasta tervishoiukulude kohta avaldab Tervise Arengu Instituut selle aasta detsembri lõpus.