/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2016/10/27/6007835t1h2edc.jpg)
Balti riikide ravimiametite hiljuti avaldatud statistikast selgub, et kõigis Balti riikides kasutatakse kõige rohkem südameravimeid.
Selgusid Balti riikides enimkasutatavad ravimid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti, Läti ja Leedu ravimiametid andsid hiljuti välja raamatu «Baltic Statistics on Medicines 2013–2015», milles tuuakse välja, et kõige enam kasutati Balti riikides aastatel möödunud kolme aasta jooksul südame ja veresoonkonna haiguste raviks mõeldud ravimeid. Sellesse ravimirühma kuuluvaid arstimeid kasutatakse kõigis Balti riikides kolm korda rohkem kui teisele kohale jäänud rühma ravimeid.
Eestis ja Lätis jäid teisele kohale seedetrakti ja kolmandale kohale närvisüsteemi haiguste ravimid. Leedus olid närviravimid teisel ja seedetrakti ravimid kolmandal kohal. Kõiges kolmes riigis tarvitati palju ka vere ja vereloomeorganite haiguste, skeleti- ja lihassüsteemi häirete ning hingamisteede haiguste ravimeid.
Käsimüügi ravimitest kasutati nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kõige sagedamini ravimeid, mis sisaldasid väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet ehk nn südameaspiriini. Palju tarvitati ka tuntud valuvaigistit ibuprofeeni ja ksülometasoliini, mis aitab ninakinnisuse korral.
Ravimite kasutamine suurenes 2013.–2015. aastal kõikides Balti riikides. Möödunud aastal oli meditsiinikaupade käive Eestis 265, Lätis 292 ja Leedus 502 miljonit eurot.
Mõnede ravimrühmade kasutamine oli Eestis, Lätis ja Leedus väga sarnane, kuid mõnede rühmade kasutamise vahel olid olulised erinevused, näiteks kasutasid Läti elanikud ligi poole vähem antidepressante kui Eesti inimesed. Kui Lätis kasutas tuhandest elanikust antidepressante kõigest 12,28, siis Eestis oli see arv 24,79 ja Leedus koguni 27,86.
Võrreldes teiste Balti riikidega oli Eestis kõige vähem üldapteeke elaniku kohta. Kui Lätis oli elaniku kohta 44 ja Leedus 48 apteeki, siis Eestis oli see arv 37. Retsepte, millega ostetud ravimite kulu inimestele kas osaliselt või tervenisti hüvitati oli aga Eestis rohkem kui Lätis. Eestis oli neid 8,1, Lätis 6,2 ja Leedus 11,5 miljonit.
Ravimite kasutamist võrreldakse Balti riikide ravimiametite ühises väljaandes maailma terviseorganisatsiooni (WHO) metodoloogia alusel, mis võimaldab objektiivselt kõrvutada erinevate riikide andmeid.
Ingliskeelse statistika leiad siit.