Apteeker Rootsi ravimipiirangust: lastele ravimite müümisega on probleeme Eestiski

Eestis ei ole reegleid selle kohta, missuguseid ravimeid tohib alaealistele müüa.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Proviisor Merle Niglase sõnul on lastele ravimite müümisega probleeme ka Eestis, mitte üksnes Rootsis, kus peagi hakkab kehtima valuvaigistite alaealistele müümise piirang.

Kui eelmisel aastal korjati Rootsis valuvaigistid ära poelettidelt, siis nüüd hakatakse apteekides piirama nende müüki alaealistele, vahendab Rootsi apteekrite ajaleht Svensk Farmaci. Apteekide ühendus, kuhu kuuluvad peaaegu kõik Rootsis tegutsevad apteegid, kehtestas piirangu, millega alla 18-aastased noored saavad Rootsi apteekidest osta korraga vaid ühe pakendi paratsetamooli. Täiskasvanud, kes soovivad osta rohkem kui ühe paki paratsetamooli, saavad apteegist kaasa ka nõuande ravimi tervisele ohutu kasutamise kohta. Uued reeglid hakkavad Rootsis tablettide kujul müüdavale paratsetamoolile kehtima käesoleva aasta 1. novembril.

Rootsi apteekide ühendus põhjendab oma sammu Rootsis möödunud aastal valuvaigistite ümber lahvatanud skandaaliga. Poest valuvaigisteid ostnud rootslased võtsid neid sageli liiga palju ja said tõsise mürgistuse. Sel põhjusel keelati möödunud aasta novembris Rootsi supermarketites valuvaigistite müümine.

Nüüd on probleemi hakanud tõsisemalt suhtuma ka apteekrid. «Apteekides on välja õppinud spetsialistid, kes saavad anda nõu ja tegutseda, kui neil tekkib kahtlus, et inimene ei kasuta ravimit õigesti. See kehtib ka käsimüügi ravimite korral,» rääkis Rootsi apteekrite ühenduse tegevjuht Johan Wallér.

Eestis reeglid puuduvad

Ehkki Eestis sarnaseid reegleid kehtestatud ei ole, tarvitatakse Apotheka proviisori Merle Niglase sõnul valuvaigisteid ka Eestis sageli liiga kergekäeliselt. «Apteeki tuleb tihti inimesi, kes küsivad käsimüügiravimit valides, milline neist on kõige kangem. Enamasti pole kõige kangema ravimi võtmine näidustatud ja seda siis apteeker ka selgitab. On ka juhtumeid, kus inimene ei järgi ravimi tarvitamise skeemi ja võtab seda kas liiga tihti või valedes kogustes. Apteegiteenuse juures on ravimi kättesaadavuse kõrval samavõrd oluline või tähtsamgi ravimi ohutuks ja õigeks tarvitamiseks kaasnev apteekri poolne Nõustamine,» selgitas Niglas.   

Kui laps ostab ravimit, tekib Niglase sõnul küsimus, kas ta mõistab talle antud apteekri nõuandeid ja kas ta suudab seda ka õigesti edasi anda. Just info edastamisega võib probleeme tekkida siis, kui laps ostab ravimi kellelegi teisele, näiteks vanematele. «Väga tähtis on ka, et teel kooli õhtuks vanaemale ostetud ravim ei satuks laste koolikaaslaste kätte,» lisas Niglas.

Tema hinnangul ei peaks ravimi kättesaadavust ühtmoodi piirama esimese klassi lapsele ja gümnaasiumiealisele, peaaegu täiskasvanud inimesele, kuid seda valdkonda võiks paremini reguleerida küll. «Eestis on reguleerimata, kui vanale lapsele võib apteeker müüa näiteks tema vanaemale välja kirjutatud kanget retseptiravimit või siis kasvõi viirpuutinktuuri, mis on alkoholilahus,» rääkis Niglas. «Ehkki inimestel on mugavam ise riiulitelt ravimeid valida, olen apteekrina seisukohal, et garanteerimaks apteekri nõuanne, oleks õigem, kui ravimid on üldse apteekri selja taga riiulis,» lisas ta.