Baseli ülikooli kliinikumi arstid katsetasid esmakordselt patsientide peal meetodit, mis võimaldab katkiseid põlveliigeseid ravida ninast võetud kõhrkoe abil.
Šveitsi arstid leidsid meetodi katkiste põlvede lappimiseks nina abil
27. oktoober 2016, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi arstid ravisid kümmet põlvevigastusega patsienti nende endi nina vaheseinast võetud kõhrerakkude abil loodud kõhrega, kirjutab Welt. Esimesed kümme patsienti, kelle kõhrevigastust arstid ravisid, olid 18–55aastased ja nende põlvede kõhrevigastus oli kahe- kuni kuue ruutsentimeetri suurused. Arstid võtsid iga patsiendi nina vaheseinast tillukese, kuuemillimeetrise tüki. Teadlased viisid rakud laborisse, kus neid kahe nädala jooksul paljundati. Rakke kasvatati veel kaks nädalat spetsiaalsel membraanil ja siis oligi kõhrkude valmi ja arstid said teha vigastuse parandamiseks vajaliku lõikuse.
Arstid uurisid patsiente 24 kuud pärast operatsiooni ja tegid kindlaks, et uus meetod on usaldusväärne. Siirdatud kõhrkude toimis patsientide põlvedes samamoodi nagu seal varem olnud looduslik kude. Kui tavaliselt võib juhtuda, et keha püüab siirdatud kudedest vabaneda, siis kõhrkoega seda ei juhtunud. Arstid ei avastanud ka ühtegi teist operatsiooni soovimatut kõrvalmõju. Patsiendid rääkisid, et nad saavad pärast operatsiooni põlve tunduvalt paremini liigutada ja neil on vähem valusid.
Kõhrkude on põlvede töös väga oluline, sest see katab liigeste luupindasid ja toimib puhvrina seal, kus luud omavahel kokku puutuvad. Kui kõhrkude oma ülesandeid enam piisavalt ei täida, hakkavad põlved valutama. Kõhr võib katki minna või luu küljest lahti rebeneda näiteks pärast õnnetust. Euroopas ja Ameerika Ühendriikides juhtub selliseid õnnetusi aastas kokku rohkem kui kahel miljonil inimesel. Kui vigastus jääb ravimata, võib tulemuseks olla valulik artroos, mis hakkab ka inimese liikumist takistama.
Nüüd soovivad Baseli arstid uurimisse kaasata veel 15 patsienti ja kaaluvad ka platseebooperatsioonide tegemist, veendumaks, et tegemist ei olnud hea õnnega ja patsientide tervis paranes tõesti operatsiooni tõttu, mitte mõnel muul põhjustel.