Anestesioloog Severin Pussi sõnul peab reisijate tervisehäda korral esmalt reageerima pardameeskond, kes küsib vajadusel lennukis viibivatelt arstidelt abi, kuid liigse agaruse korral võib arst valede otsuste eest hoopis karistada saada.
Juhuslikult lennukis viibivat arsti patsiendi abita jätmise eest karistada ei saa (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna arstide liidu neljapäevasel konverentsil «Riskid arsti töös ja elus» jagas anestesioloog Severin Puss arstidele näpunäiteid, kuidas reageerida, kui ühtäkki küsitakse lennureisil, kas lennukis on arste kirjutab Med24. Puss selgitas, et reisija tervisehäda korral peab esimesena reageerima pardapersonal, kes hindab olukorda, teavitab koheselt pilooti ja alustab esmaabi andmist.
Vajadusel küsib pardapersonal, kas lennukis on mõni arst. «Kui parda meeskond palub lennukis abi, siis seaduslikku kohustust abi anda ei ole,» lisas Puss, kelle sõnul seda eetilist kohustust siiski sageli rõhutatakse.
Osal lennufirmadest on leping ka mõne meditsiiniasutusega. Sel juhul kontakteerub meeskond maapealse meditsiinispetsialistiga, kelle nõuannete alusel võib pardameeskond läbi viia protseduure, mida nad muidu iseseisvalt teha ei tohiks.
Kui arst läheb lennukis abi andma, nõutakse temalt isikut tõendavat dokumenti ja arstiameti tõestamist. «Kui pole tõendit või tõestust ette näidata, siis peab piirduma nõustamisega ja ei peaks riskima ühtegi protseduuri läbi viia,» lisas Puss. «Abi andes hakkab kehtima koheselt arsti-patsiendi suhe, millega kaasnevad kohustused ja vastutus. Seda reguleerib lennufirma päritolumaa või riigi, mille õhuruumis intsident aset leiab, seadusandlus.»
Patsiendile abi osutades on arsti kohustus hoida pardameeskonda olukorraga kursis. Arst peab otsustama, kas patsient vajab koheselt haiglaabi. Otsuse hädamaandumise kohta langetab aga piloot, kelle ülesandeks on ka sihtkohta vastu kutsuda kiirabi.
Tõsise nakkusohuga patsiendi korral peab arst kiiresti otsustama, kas eksisteerib karantiini vajadus. Puss märkis, et selle teostamiseks on pardameeskonnal omad reeglid ja arst sellepärast muretsema ei pea.
Iga meditsiinilise juhtumi korral vormistatakse lennukis kirjalik raport, mida täidab pardameeskonna juhtiv liige. Arst peab selle dokumendi allkirjastama ja küsima dokumendist koopia.
Statistika järgi juhtub meditsiinilisi intsidente umbes üks 11 000 reisija kohta, ligi poolel juhtudest on mõni meedik lennukis olemas. Sagedamini esinevad terviseprobleemid lennul on sünkoop, rindkerevalu, seedetrakti probleemid, krooniliste kopsu- ja südamehaiguste dekompentsatsioon ja kesknärvisüsteemi kahjustused.