Kas Eesti vajaks lihtsamaid analüüse pakkuvaid riigiapteeke?

Mõnes apteegis saab vererõhku mõõta. Foto: Panther Media/Scanpix

Perearst Madis Veskimägi välja toodud ideed riigiapteekide võrgustikust ei pea vajalikuks sotsiaalministeerium ning haigekassa seisukohalt pole apteegi omandivorm oluline.

Veskimägi pakkus Postimehes avaldatud arvamusloos välja idee riigiapteekide võrgustikust, kust saaksid inimesed lisaks vajalikele ravimitele ja nõuannetele teha ka lihtsamaid analüüse.

«Olen veendunud, et apteeker on meditsiinitöötaja ja apteek koht, kust saab kvalifitseeritud abi. Praegune (äri)loogika on see, et apteeker on lihtsalt müüja, mida rohkem müüb, seda kasulikum omanikule, kuid mitte alati patsiendile,» kirjutas Veskimägi.

Tema hinnangul oleks mõistuspärane lahendus riigi(valve)apteekide võrk, kust saaks vajalikud ravimid, jagatakse nõuandeid ja vajadusel tehakse ka lihtsamad analüüsid. Nende all peab ta silmas usaldusväärse aparatuuriga põletiku, hemoglobiini, verehüübivuse ja veresuhkru analüüse.

Loe perearst Madis Veskimägi arvamusartiklit pikemalt siit.

Nii sotsiaalministeerium kui ka haigekassa leiavad, et apteegid pole vaid müüjad. Apteegis töötavaks proviisoriks õpitakse minimaalselt viis aastat ning see õpe on võrdsustatud magistrikraadiga. Farmatseudiõpe kestab kolm aastat ning võrdub bakalaureusekraadiga.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg tõdes, et apteeker on saanud seega põhjaliku erialase väljaõppe ning kindlasti ei ole ta ainult müüja. Apteekril on oluline roll ka inimeste nõustamisel. «Ta peab nõustama õigete ravimite valikul ning kui inimene on saanud oma arstilt retsepti, peab ta pakkuma talle sama toimeainega erinevaid ravimeid, et inimene saaks valida endale nende hulgast sobivaima, seda ka hinna poolest,» selgitas ta.

«Kindlasti ei saa apteekreid pidada vaid ravimite müüjateks,» nentis ka sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. Ta lisas, et proviisorid ja farmatseudid väljastavad ja müüvad ravimeid koos igakülgse ravimialase nõustamisega. «Seda nii ravimite õige kasutamise, säilitamise, võimalike kõrvaltoimete või nendega toimetuleku kohta,» tõi ta näiteks. Lisaks on üle kahe aasta kehtinud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus, mille järgi on apteekrid tervishoiutöötajad.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi sõnul võivad kõik apteekrid kasutada tavakasutajatele mõeldud meditsiiniseadmeid, näiteks vererõhu või -suhkru mõõtmiseks mõeldud seadeid. Apteekrid saavad ka nimesi nende kasutamisel aidata. Samas tõdes Paluste, et kuna apteekrid on spetsialiseerunud ravimitele, siis täpsemad uuringud, nende määramine ja tulemuste tõlgendamine, nagu ka vajadusel ravi korrigeerimine, peab jääma arsti pädevusse.

Paluste hinnangul ei ole riigiapteekide võrgustiku loomiseks praeguses olukorras vajadust, sest apteeke on suhteliselt palju ja need on pikalt avatud.

Hinsberg tõdes, et apteekide omandivorm, ehk kas tegemist on riigiapteegi või eraapteegiga, pole haigekassa vaatenurgast teenuste pakkumisel oluline. See valdkond on tema sõnul õigusaktidega väga täpselt reguleeritud ning seda eelkõige patsiendiohutuse tagamiseks.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juhi hinnangul on oluline, et tagatakse õigusaktides sätestatud nõuete täitmine, sh objektiivse ravimiinfo andmine ja toimeainepõhise retsepti korral soodsaima hinnatasemega ravimi pakkumine. Samuti selgitustöö, et ka geneeriliste ravimite kvaliteet on tagatud. «Seega on apteekidel vastutus tagada ravimite kättesaadavus mõistliku ajaga ning pakkuda head nõu just ravimite valikul,» selgitas ta ja lisas, et apteekritel peab olema selleks vajalik väljaõpe ning sobivad tingimused teenuse osutamiseks.