Eesti ortodont murrab levinud müüdi

Lisaks ilusale naeratusele peaksid ka hambad olema terved.

FOTO: SCANPIX

Unimed Tartu kliiniku ortodondi dr Eveli Sibula sõnul usutakse sageli, et ortodontia on mõeldud lastele ning täiskasvanud inimesel pole võimalik enam hambaid nihutada. 

Dr Eveli Sibul.

FOTO: Unimed

Dr Sibul lükkas selle arvamuse ümber ja tõdes, et ortodondi juurde pöördumiseks pole kunagi liiga hilja. «On levinud müüt, et ortodontia on eelkõige laste hambumuse ravi, kuigi hambaid on võimalik liigutada igas vanuses,» rääkis spetsialist.  

Sageli kuuleb ta seda arvamust lapsega arsti juurde tulnud vanematelt, kes arvavad, et nende hambumust polegi enam võimalik parandada. «Laps istub toolis ja vanem ütleb kõrval, et minu hambaid vist küll ei saa enam sättida, ma olen nii vana,» tõi ta näiteks. Seejärel peabki dr Sibul tegelema müüdi murdmisega ning kinnitama lapsevanemale, et ka tema hambad liiguvad samamoodi.

Kui täiskasvanu aga pöördub ortodondi poole, siis peamiselt hambarea välimuse pärast, näiteks kui hambad on ebatasased või mõni hammas puudub. «Ilus naeratus on oluline, aga see peaks olema ka terve hambumusega naeratus,» selgitas dr Sibul.

Hammaste tervis oleneb aga palju hambumusest. Vale hambumus tähendab, et osa hambaid teevad söögi närimisel rohkem tööd kui teised ning seetõttu ka kuluvad rohkem ning nii võivad tekkida alalõualiigeseprobleemid.

Vale hambumus võib tekkida ka siis, kui inimene palub ortodondil seada korda vaid üks hambakaar, näiteks vaid ülemised hambad. Sel juhul võtab patsient riski – tal võivad tekkida probleemid alalõualiigestega või hammaste ebaühtlase kulumisega, sest ülemiste ja alumiste hammaste kokkupuutepind muutub.

Dr Sibula sõnul kasutatakse täiskasvanute hambumuse korrigeerimiseks peamiselt breketeid ning nende kandmine pole tänapäeval enam häbiasi. «Täiskasvanud eelistavad sageli keraamilisi breketeid, mida on vähem näha kui metallist breketite variante» lausus dr Sibul.

Täiskasvanu breketravi kestab keskmiselt kaks aastat ning hinnad algavad  2500 eurost.

Mõnikord läheb hambumuse parandamisega ka veidi kauem ning vaja võib minna ka lõualuukirurgi abi. Täpsem ravi kestus ja hind sõltub sellest milline hambumusprobleem inimesel täpsemalt on.

Mõnikord jõuavad patsiendid ortodondi vastuvõtule näiteks uneapnoe tõttu või tullakse enne proteeside saamist, sest proteesiarst on nad sinna suunanud. Proteese ei vaja aga ainult vanemad inimesed, jäävhambast võib ilma jääda ka nooremas eas. Kui on jäänud pikem paus hamba eemaldamise ja proteesiga asendamise vahele, siis on teised hambad nihkunud defekti suunas ja enne edukat proteesimist on vajalik hambad oma kohale tagasi sättida.

Nii käivadki orodondi juures erinevas vanuses inimesed. «Mõnikord tekivad raha ja võimalused ka näiteks tööle minnes, kui koolid on läbi,» rääkis dr Sibul. Samas on tal ka 70-aastaseid patsiente, kes on tulnud ravile, sest hambumus on hakanud neid häirima.

Hambaravi teenuste hindu kommenteerides tõdes dr Sibul, et sageli algab kõik suhtumisest. «Sõltub kui motiveeritud inimene on – kui palju ta on nõus oma hambumusse investeerima,» ütles ta.

Tervise arengu instituudi hiljuti avaldatud statistika tõi olulise muutusena välja, et 2015. aasta jooksul pöördusid täiskasvanud ortodondi poole rohkem kui lapsed. Varasematel aastatel pole statistika seda näidanud. Dr Sibula hinnangul tuleneb see tõenäoliselt nii eespool kirjeldatud müüdi uskumise vähenemisest kui ka sellest, et erinevate hambaravi erialade arstid suunavad oma patsiente varasemast rohkem ortodondi juurde.