Ballett, see kuninglik tants...

Õpetaja Katre Und-Lidmets jälgimas, et varvas ja põlv oleksid sirged. Foto: Toni Läänsalu

Kaheksatunnised balletikursused algajatele? Aga mitte lastele, hoopis naistele?! Otsustan end proovile panna ja stuudio Tasapisitasakaal korraldatavast kursusest osa saada.

Enne esimest tundi on süda natuke ärevil – meelde tulevad külm võimla, higihais ja vilega kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasest «trennist» kui sellisest on möödas mitu aastat, pärast seda olen ise endale õpetajaks, treeneriks ja hindajaks olnud. Kui jaksan, siis jooksen, kui ei jaksa, söön hoopis jäätist. Poole balletitrenni pealt ilmselt jäätist sööma ei saa hakata, tuleb kuulata õpetajat.

Kalamajja Soo tänavale roosade ustega kollasesse majja võtan kaasa sportlikud riided ja sokid. Jõuan kohale napilt enne tunni algust. Avara, valge ja sooja ruumi seinu palistavad peeglid ja stanged, põrandal on kohad sisse võtnud kümme rätsepaistes naist. Juhendaja Katre Unt-Lidmets tutvustab ennast ja räägib kursuse sisust. Punasejuukselise Katre hääl on balletist rääkides kirge täis – ta justkui tantsiks ka rääkides.

Tõuseme ja lähme stangede juurde. «Stange on sinu partner,» teatab Katre. Võtame stangedest kinni ja juhendaja näitab ette jalgade esimese positsiooni. Jalad tuleb hoida 180-kraadise nurga all, kannad koos. Katre näitab ette ja kõik tundub imelihtne. Proovin siis järele teha, aga teistmoodi asendiga harjunud jalalabad ei saa aru, kuidas nad peavad korraga lahku minema, kui kannad on endiselt koos. Valus, annavad nad mulle teada.

Proovime läbi ka ülejäänud jalgade positsioonid – teine, kolmas, neljas, viies. Ka kuues, kuigi Katre sõnul on see pigem erand. Positsioonid selged, paneb Katre muusika mängima ning teeme kõik uuesti läbi. Sedapuhku muusika saatel.