Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Tsink võib olla tõhus külmetushaiguste ravim

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Looduslikult sisaldavad rohkelt tsinki näiteks seesamiseemned.
Looduslikult sisaldavad rohkelt tsinki näiteks seesamiseemned. Foto: SCANPIX

Eksperdid usuvad, et tsingi toidulisandi söömine võib vähendada tavalise külmetushaiguse raskusastet ning lühendada selle kestust.


Teaduslike katsetuste ülevaatest selgus, et tsingi manustamine külmetushaiguse sümptomite tekkimise päeval kiirendab haigusest paranemist. Lisaks võib see haigust ka eemale peletada, kirjutas BBC. 1360 inimest hõlmanud uuringu autorid lisasid, et tsingipreparaadi manustamise koguseid tuleb veel täpsustada.

Täiskasvanud jäävad külmetushaigusse aasta jooksul keskmiselt 2-4 korda, lastel võib see arv aga kuni 10 korrani küündida. Sellistest viirustest hoidumine on võrdlemisi võimatu, kuna need on väga laialt levinud.

Külmetushaiguste viirused levivad inimeselt inimesele piisknakkuse teel, mis tähendab, et pisikud levivad nii aevastuse, köhimise kui ka pisikutega kokku puutunud pindade katsumisega.

Külmetushaiguste raviks pole siiamaani leitud veel ühtki tõhusat ravimit, ent eksperdid usuvad, et tsingipreparaadid võivad aidata ennetada ja vähendada nakatumist. Laborikatsed on näidanud, et tsink näiteks takistab viiruse paljunemist. Lisaks märkisid teadlased, et tsink aitab immuunsüsteemil toime tulla mõnede ebameeldivate reaktsioonidega, mis organismis ründava viiruse korral tekivad.

Kiire paranemine

«Meie uurimus tugevdab seisukohta, et tsink aitab ravida külmetushaigusi. Siiski on hetkel raske välja tuua üldisi soovitusi, kuna me ei tea veel optimaalseid annuseid ega ravi perioodi pikkust,» selgitas uuringu juhtautor Meenu Singh.

Katsete tulemusest selgus, et inimesed, kes võtsid seitsme päeva jooksul iga paari tunni tagant tsinki, paranesid kiiremini kui need, kes sõid platseeboravimeid. Samuti nakatusid harvem viirusesse need lapsed, kes manustasid viie kuu vältel iga päev 15 mg tsingisiirupit.

Ühtset järeldust teadlased veel välja tuua ei saanud, kuna 15 eri katses kasutati erinevaid koguseid ning ravi kestvus varieerus. Samuti esines tsinki manustavate inimeste grupis võrreldes platseebogrupiga rohkem kõrvalmõjusid nagu ebameeldiv järelmaitse või iiveldus.

Cardiffi ülikooli külmetushaiguste keskuse professor Ronald Eccles jäi aga tsingi kasulikkuse osas viirushaiguste ravimisel kahtlevale seisukohale. Professori sõnul võib potentsiaalseks murekohaks olla näiteks tsingi toksilisus, kui seda tarbida pikema perioodi vältel.

Tagasi üles