Euroopa parlament võttis täna vastu uue õigusakti, mille eesmärk on vältida võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse. Uue seadusega on hõlmatud ka internetikaubandus.
Võltsravimite eristamiseks õigetest tehakse rohtudele turvaelemendid
16. veebruar 2011, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadus näeb ette uute turvaelementide kasutuselevõtu, kontrollisüsteemi ning karistused võltsijatele, et ohtlikud ravimid ei jõuaks patsientideni. Maailma Kaubandusorganisatsiooni hinnangul on Euroopa seaduslikus tarneahelas müüdavatest ravimitest 1 protsent võltsitud ning see osakaal suureneb.
Mõnel pool maailmas võib isegi üle 30 protsenti müügilolevatest ravimitest olla võltsitud. Samuti tekitab muret asjaolu, et kui varem võltsiti peamiselt nn elustiili ravimeid, siis praegu on olulisel määral suurenenud uuenduslike ja elupäästvate ravimite võltsimine.
Internetimüük
Saadikud leidsid, et õigusakt peab hõlmama ka ravimite müüki internetis, sest internet on peamine võltsitud ravimite turustuskanal Euroopa Liidus. Liikmesriikides, kus internetiapteekidel on lubatud tegutseda, peavad nad saama loa, et ravimeid üldsusele müüa.
Sellisel veebisaidil tuleb kasutada ühist logo, mis peaks olema äratuntav kogu ELis, et patsient teaks, et veebisait on seotud tunnustatud apteegiga. Kõik tunnustatud veebipõhised apteegid peavad sisaldama viita liikmesriigi kesksele veebisaidile ning olema sellel veebisaidil ära nimetatud. Liikmesriikide kesksed veebisaidid on omakorda seotud Euroopa veebisaidiga. Kodanikke tuleb samuti teavitada interneti teel ebaseaduslikult pakutavate ravimitega seotud ohtudest ning ühise logo, liikmesriikide veebisaitide ja Euroopa keskse veebisaidi toimimisest.
Turvaelemendid
Seaduseelnõu ajakohastab eeskirju ning näeb ette turvaelementide kasutuselevõtu. Nii tagatakse ravimite identifitseerimine ja ehtsuse tõestamine ning nende jälgitavus kogu tarneahelas (vabrikust patsiendini).
Reeglina peab turvaelemente kasutama kõikidel retseptiravimitel, välja arvatud juhul, kui võltsimise ohtu selgelt ei ole. Retseptita väljastavate ravimite puhul üldjuhul turvaelemente kasutada ei ole vaja, välja arvatud juhul kui võltsimise oht on selgelt olemas. Ümberpakendamisel tuleb turvaelemendid asendada võrdväärsete turvaelementidega.
Liikmesriigid peavad lisaks kehtestama süsteemi, mille eesmärk on ära hoida oletatavalt ohtlike ravimite jõudmine patsientideni. See süsteem võimaldab ravimite tagasikutsumist, sealhulgas ka patsientide käest. Kui on kahtlus, et ravim võib tõsiselt ohustada rahvatervist, edastatakse ohuteade kõigile tarneahela osalejatele ja teavitatakse ka teisi liikmesriike. Kui selline ravim on juba jõudnud patsientideni, avaldatakse 24 tunni jooksul kiireloomulised avalikud kuulutused, et see ravim patsientide käest tagasi kutsuda.
Liikmesriigid peavad direktiivi hakkama rakendama 24 kuud pärast selle avaldamist ELi Teatajas.