Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eutanaasia teema jagab meedikud kahte leeri (35)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja, prof Joel Starkopf üldintensiivravi osakonnas.
TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja, prof Joel Starkopf üldintensiivravi osakonnas. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Meedikute hulgas leidub nii neid, kelle arvates tuleks käima lükata debatt eutanaasia seadustamise üle, kui ka neid, kelle hinnangul on isegi selline arutelu praegu ebaeetiline.

Samas pole patsientide organisatsioonid küsinud seni oma liikmetelt ega kroonilistelt haigetelt laiemalt, mida nemad aktiivsest eutanaasiast arvavad. Aktiivne eutanaasia ehk parandamatult haige inimese surmamine tema enda soovil on tabuteema, selle koha pealt on Eestis suudetud vait olla juba aastaid.

Seni tõsiseim käsitlemiskatse pärineb 2012. aastast, kui jurist Kaia Hälvin küsis oma magistritöö tarbeks arstidelt, mida nemad eutanaasiast arvavad. Vastas 115 arsti. 68 protsenti neist oli eutanaasia poolt, aga vaid 31 protsenti leidis, et eutanaasia tuleks seadustada. Seevastu 54 protsenti arvas, et ühiskond ei ole selleks valmis. 14 protsenti oli põhimõtteliselt eutanaasia vastu.

Tagasi üles