Neli Eestis juhtunud «õnnelikku kukkumist»

Türialu pangalt lendab sageli inimesi alla, tavaliselt öösel ja pimedas.

FOTO: Sander Ilvest

Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirsi sõnul tuleb Eesti päästjatel töös aeg-ajalt ette küll ka tavapärasest «õnnelikumaid» õnnetusi, kuid kindlaim viis jäädavate kahjude ärahoidmiseks on õnnetuste vältimine.

«Kukkumisi on õnnetuid ja vähem õnnetuid, õnnelikke kõrgustest kukkumisi tegelikult pole,» rääkis Hirs. «Kõrgustest kukkumise tagajärjel võivad inimestel tervisekahjustused ilmneda alles mõne aja pärast. Kõige parem on, kui inimesed käituvad selliselt, et kõrgustest kukkumine ning traumade saamine on välistatud.»  

Eriti tähelepanelik tuleb Hirsi sõnul olla siis, kui peres on lapsi. «Lastele tuleb luua keskkond, kus neil pole õues võimalik aukudesse, kaevudesse või truupidesse kukkuda. Kõrgemal elades tuleb üldise koduohutuse raames sulgeda aknad ning rõduuksed selliselt, et lapsed neid üldse avada ei saaks,» selgitas ta.

Hirs lisas, et mõned tavapärasest õnnelikuma lõpuga õnnetused on päästeametnikel viimastel aastatel töös siiski ette tulnud. Neist saab Hirsi sõnul palju õppida, sest sarnased õnnetused on sageli nõudnud inimeste elu.

Kaevu kukkumine lõppes suure ehmatusega

10. mail 2016 kell 20.39 teatati, et Viimsi vallas Lubja külas on neljaaastane laps kukkunud vanasse ja kasutuseta kaevu. Päästjate saabudes oli laps umbes kolme ja poole meetri sügavusel kaevus, mille põhjas oli ka veidi vett. Lapsele oli kaevu appi läinud mees, kes hoidis ehmunud last päästjate saabudes süles. Õnneks laps teadvust ei kaotanud. Päästjad aitasid spetsiaalse päästevarustuse abil kaevust välja nii ehmunud lapse kui täiskasvanu. Kiirabi viis lapse lastehaiglasse tervisekontrolli.

Kuidas selliseid õnnetusi vältida?

Õnnetuste vältimiseks peavad objektide haldajad kaevud ja muud augud katma nii, et nendesse kukkumine on võimatu. Nähes tähistamata ja ohtlikku auku või kaevu, on kõige mõistlikum helistada kohalikku omavalitsusse ja sellest teada anda. Tegelikult oli ka sellel kaevul katteks vineerplaat, kuid see ei olnud õnnetuse ärahoidmiseks piisav kate.

Türisalu pangalt allakukkunud pääsesid eluga

26.juulil 2015 kella 01.08 ajal teatati häirekeskusele, et Türisalu pangalt on alla kukkunud  naine. Päris alla ta õnneks ei jõudnud, vaid libises umbes poole järsakuni. Päästjad tõid kannatanu spetsiaalse varustuse abil üles tagasi ja kiirabi toimetas jalavigastusega naise haiglasse.

18. augustil 2014 kell 01.11 teatati, et Harku vallas on Türisalu pangalt kukkunud alla noor naine. Päästjad tegid kindlaks, et naine oli rullunud mööda panga külge alla ja jäänud pidama ligikaudu viie meetri kõrgusele tasasest pinnast. Päästjad transportisid kannatanu üles pangale tagasi, kiirabi toimetas neiu haiglasse.

26. augustil 2012  kell 23.28 sai häirekeskus teate, et Harku vallas Türisalu külas on Türisalu panga vaateplatvormilt kukkunud alla noorem mees, kes päästeameti andmetel tõenäoliselt libastus. Pangalt kukkunu jäi poole mäe peale põõsastesse kinni ja edasi ei libisenud. Õnnetuse tagajärjel mees teadvust ei kaotanud, kuid kaebas valu alaseljas. Keila päästjad laskusid pangalt alla korvraamiga, fikseerisid kannatanu, transportisid ta korvraamiga üles tagasi ning andsid üle kiirabile. Mehe seisund eluohtlik ei olnud.

Kuidas selliseid õnnetusi vältida?

Praktiliselt igal aastal kukub Türisalu pangalt alla mõni inimene. Valdav enamus õnnetustest juhtub pimedal ajal. Panga äärel ei tohiks turnida, liiatigi veel pimedas. Kõrgete ja ohtlike pankade äärel turnimine võib lõppeda traagiliste tagajärgedega kukkumisega.

Autoõnnetuste vältimiseks on autode tarvis pangale ehitatud piire. Looduskaunile pangale keegi turnivate inimeste tarvis kõrget tara ette ei ehita. Igaühel peaks endal olema piisavalt alalhoiuinstinkti, et pangast piisavalt kaugele hoida.

Populaarne

Tagasi üles