/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2016/11/30/6129253t1h79d3.jpg)
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et vähemalt neljanda kursuse läbinud arstitudengid, kes töötavad tervishoiuasutuses, võiksid edaspidi saada ligipääsu tervise infosüsteemile.
Ministeerium plaanib muuta arstitudengite elu lihtsamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline muudatus annab tudengile võimaluse tutvuda iseseisvalt patsiendi terviseandmetega ja osaleda paremini ravitegevuses, kirjutab tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Maarja Kerner sotsiaalministeeriumi blogis.
Tudengitele ligipääsu andmine tervise infosüsteemile (TIS) aitab Kerneri hinnangul tulevasi arste paremini ette valmistada patsiendi iseseisvaks raviks. Kasu saab sellest patsient aga juba täna, sest arsti abilisena töötav tudeng saab andmetega terviklikult tutvudes parema ülevaate patsiendi tervise seisundist ja vajalik info jõuab seeläbi kvaliteetsemalt ning kiiremini raviotsuseid langetava juhendajani.
Eesti arstiteaduse üliõpilaste seltsi (EAÜS) presidendi Aurora Ursula Joala sõnul on samuti tegemist positiivse muutusega, mida arstitudengid on soovinud juba üle viie aasta. «Leiame, et ligipääsu andmine annab tudengitele parema ettevalmistuse tulevikuks, kui neil tuleb ise patsiente ravima hakata. Võidavad sellest juba abiarstide patsiendid, sest seadusemuudatuse jõustumisel saavad abiarstid parema ülevaate patsiendi tervise seisundist ning sellekohane info jõuab kvaliteetselt ja kiiresti raviotsuseid tegeva juhendajani,» rääkis Joala.
Tema sõnul ilmneb ka EAÜSi tagasisideküsitlusetest tervishoiuasutuste abiarstinduse süsteemile, et seadusemuudatusest tunnevad puudust nii abiarstid kui nende juhendajad. 65 protsenti küsitlusele vastanud tervishoiuasutustest leidis, et abiarstide palkamine aitas leevendada tööjõu puudust. Töötavate arstitudengite registreerimist terviseametis (sh ligipääsu TIS-ile) pooldas teise uuringu «Abiarstide tagasiside 2016» andmetel 77 protsenti arstitudengitest ja 74 protsenti tervishoiuasutustest.
Joala rõhutas, et abiarsti ligipääs TISile ei vähenda juhendajate vastutust. Ka Kerneri sõnul on üliõpilase tegevus seaduse järgi võrdne juhendava tervishoiutöötaja tegevusega ja kogu vastutus patsiendi ravi eest on juhendajal. Samas vastutab üliõpilane täiel määral ise isikuandmetega seotud toimingute eest ega tohi eksida terviseandmete kui delikaatsete isikuandmete töötlemisel.
Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi registreerib terviseamet arsti abilistena töötavad arstitudengid tulevikus tegevuslubade registris eraldi koodiga ning selle alusel saavad nad ligipääsu tervise infosüsteemile. Soomes on selline teatud piirangutega õigus üliõpilastel juba olemas.
Eestis on arstiüliõpilased siiani pidanud TISi kasutama juhendaja ID-kaardiga. «Abiarstile ligipääsu andmine muudaks süsteemi läbipaistvaks ning tõstaks tudengi isiklikku vastutust,» rääkis Joala. Arstitudengite hinnangul näitab nende võimaluste suurenemine, et nende rolli väärtustatakse.
Kerner lisas, et muudatus lihtsustab ka juhendavate arstide tööd, sest üliõpilased saavad senisest enam tutvuda iseseisvalt patsiendi haiguslooga, viia läbi patsiendi esmast läbivaatust ja abistada lihtsamate haigusjuhtumite lahendamisel.
Arsti abilistena töötavate arstitudengite süsteem hakkas Eestis toimima 2011. aastast.
Neljanda kursuse arstitudengite juurdepääs TISile pidi alguses teoks saama jaanuaris, kuid seoses valitsuse vahetusega võib selle otsuse tegemisega kavandatust kauem aega minna.