Levima on hakanud paragripp

Haiget last ei tasu kooli või lasteaeda saata. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi viirustesse nakatunute arvu osas varasemaga võrreldes olulisi muutusi ei ole, on hakanud levima rinoviiruse kõrval ka paragripiviirus.

Paragrippi tunneb kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha, kirjutab terviseamet. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.

Terviseameti sõnul pöördus 43. nädalal (24. – 30. oktoober) hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3202 inimest, neist üle 48 protsendi olid lapsed. Kõikide vanusrühmade hulgast haigestusid enim kuni 5-aastased lapsed.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumise intensiivsust hinnatakse hetkel madalaks, gripiviiruse levikut veel ei täheldata. 

Haigestumine Euroopa regioonis 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruste levikut ei täheldata, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikides riikides.

Gripp – kaitse ennast

Gripp on alati ohtlik ja ohtlikum teistest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest. Igal aastal  haigestub Eestis grippi keskmiselt 5-10% elanikest. Aastatel 2011 kuni 2016 hospitaliseeriti gripi tõttu 2891 inimest, intensiivravi vajas  431,  nende hulgas 129 last ja 6 rasedat. Gripi tõttu suri nimetatud ajavahemikul 105 inimest, neist neli last ning kaks rasedat. Ükski gripi tõttu surnud või intensiivravi vajanud inimene ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Vaktsineerimisele peaks tõsiselt mõtlema kõik kroonilisi haigusi põdevad inimesed, vanemaealised ja rasedad, kuna nemad on enam ohustatud. Vaktsineerimisele peaks mõtlema ka need, kes puutuvad oma töö tõttu kokku paljude inimestega, näiteks klienditeenindajad, õpetajad või tervishoiutöötajad.