/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
/nginx/o/2016/11/04/6035079t1h4816.jpg)
Vaid veerandil Rootsi noortest, kel kahtlustati toiduallergiat, oli tõesti allergia mõne toiduaine suhtes.
Paljud vanemad kujutavad lapse allergiat ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii selgus Rootsis asuva Karolinska Instituudi laste allergiate uuringust BAMSE, kirjutab The Local.
Ka tuli uuringust välja, et 28 protsenti 16-aastaste noorte vanematest uskus, et nende lapsel on mingi allergia. Testidega tehti aga kindlaks, et ainult seitsmel protsendil lastest-noortest oli ka tegelikult allergia.
Teadustöös jälgiti 4000 last alates 1994. aastast. Kui lapsed olid nelja-aastased, arvas vaid 12 protsenti vanematest, et lapsel on allergia. Kui lapsed olid saanud 16-aastaseks, oli allergiat kahtlustavate vanemate protsent tõusnud enam kui poole võrra.
Karolinska Instituudi professori Magnus Wickmani sõnul on selle protsendi suurenemise taga peamiselt hirm, et lapsel on laktoositalumatus. Tema sõnul esineb laktoositalumatust tegelikult väga harva, kuid kui vaadata ringi toidupoes, võib jääda mulje, et pooltel Rootsi elanikest on laktoositalumatus.
Wickmani hinnangul on nii hirm laktoositalumatuse kui ka gluteenitalumatuse ees võtnud kummalise epideemia mõõtmed. Tema arvates pole selles mitte niivõrd süüdi tarbijad, vaid tootjad, kes püüavad selliste toodete müügiga teenida.
Professori sõnul võib selline allergiate ettekujutamine muuta halvemaks päriselt allergia käes kannatavate inimeste elu. Wickman tõdes, et neil seitsmel protsendil, kel tõesti on allergia, on raske end kehtestada, sest nende juttu ei võeta tõsiselt.