Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vereülekandeks sobib ka vana veri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Doonorite verest on sageli puudus.
Doonorite verest on sageli puudus. Foto: Panther Media/Scanpix

Pikka aega on arvatud, et vereülekanneteks on parim kasutada kõige värskemat verd, kuid uus suur rahvusvaheline uuring näitab, et see ei pea ilmtingimata nii olema.

Uuringusse kaasati 31 500 patsienti kuuest haiglast neljas riigis, kes randomiseeriti värsket verd (keskmine säilitamise aeg 13 päeva) või nn vana verd (keskmine säilitamise aeg 24 päeva) saama suhtes 1:2, kirjutab Med24.

Leiti, et värske vere kasutamine ei vähendanud hospitaliseeritud patsientide hulgas suremust. Värsket verd saanud patsientide hulgas oli suremus 9,1% ja nn vana verd saanute hulgas 8,7%.

Keskmine haiglas viibimise kestus oli mõlemas grupis kümme päeva. Erinevust ei tekkinud, kui andmeid kohandati patsientide veregrupi, diagnoosi, riigi või haigla suhtes. Erinevust ei leitud ka kolme varem defineeritud kõrge riskiga patsientide grupi sees, kelleks olid kardiokirurgilised patsiendid, intensiivravi saavad ning vähki põdevad patsiendid. 

Loe põhjalikumalt Med24st. 

Märksõnad

Tagasi üles